jaanuaril alagas uus pealetung, kus osalesid kõik 4 tolleaegset Eesti soomusrongi. See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten August Vollmann ja leitnant Georg Eduard Roosmann. Vigastada sai kapten Parts, kes sai kuulihaavast veremürgituse ning sai terveks alles aprillikuu lõpus. Mindi edasi Valga poole. 30.-31. jaanuar olid soomusrongid raudteesildade prandusel Sangastest lõuna pool. Väike-Emajõe sillast kuni Rautina oja sillani olid punalätlased purustanud viiekilomeetrisel lõigul 5 silda. Soomusrongid pidi Paju mõisa vallutamisel appi minema, kuid Kuperjanov ei oodanud neid ning maksis nii enda, kui ka oma alluvate eluga. 1. veebruaril jõudis esimene soomusrong Valgasse, see oli Kitsarööpmeline soomusrong nr 2. Mõned tunnid hiljem jõudsid ka laiarööpmelised soomusrongid.
Eesti vabastamine 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Järgmisel päeval Eesti väed asusid vastupealetungile. Tallinn- Narva suunas tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud raudteesildade tõttu ei pääsenud Rakverest kaugemale, pöördusid lõunasse ning vabastasid koostöös Kuperjanovi partisanidega 14. jaanuaril Tartu. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner parlamendile ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Siit edasi oli lahingutegevus kandumas Läti ja Vene aladele. Veebruari lõpus koondati Eesti vastu 75 000 80 000 meest. Pihkva lõigus moodustati
(3) Kui konkreetsel juhul pole teisiti määratud, võetakse hüdroisolatsiooni ja kattekihtide kogupaksuse hälbeks nimipaksusest ± 20% . Seda juhul, kui nimipaksusse on arvestatud ka hilisema täiendava katte paksus. Kui seda pole tehtud, võetakse nimipaksuse hälbeks +40% ja -20%. (4) Muude silla detailide kaalu hälvete määramisel tuleb arvestada ekspluateerimise käigus tehtavaid võimalikke täiendusi ja ümberehitusi. 1.4.2 Raudteesildade omakaal (1) Kui vastav pädev ametkond pole määranud teisiti võib ballastikihi paksuseks võtta · nimipaksus 0,5 m; · suurim paksus 0,5×1,33 = 0,67 m; · vähim paksus 0,5/1,33 = 0,38 m. (2) Raudteesilla omakaalu normatiivseks suuruseks võetakse omakaalu keskmine väärtus. Projekteerimise alused 41 LISA A Ehitusmaterjalide ja ladustatavate materjalide mahukaalud A1. Üldsätted
annaabi.ee 
