toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Sisaldaad ka Mn 1%. Tugevdamiseks lisatakse Si, V ,Mo. Kasutatakse kõige enam: autokered, profiilterased. 2)Keskmise C sisaldusega, 0,25%-0,6%---------Saab termiliselt töödeldad martensiidiks. Tugevad, aga hea plastilisus. Tugevdamiseks ja korrudiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni,Mo. Nt Raudteerelsid. 3)Roostevaba teras-----korrosiooni kindel teras. Cr sisaldus 11%, vahel ka Ni ja Mo. Jaotatakse mikrostruktuuri järgi: ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Selle alla kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini. Kasutamine: gaasiturbiinid, lennukid , elektriahjud, tuumareaktorid. Malm: sisaldab üle 2,1% C. Malmi sulamistemp on madalam kui terasel, seetõttu sobib
Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati
Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati
Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati
Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid (c) kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine (d) toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati
annaabi.ee 
