2.1 Tapa-Tartu 1877. aastal avati liikluseks Eestis teine rongiliin, mis ühendas Tapat ja Tartut, mille kogupikkuseks sai 112 kilomeetrit. Ka see liin ehitati laiarööpmelisena. 1887. aastal pikendati liini Tartust Valgani. Kaks aastat pärast raudteeliini pikendamist ühendati liin Pihkva - Riia raudteega, mis avati liikluseks 1889. aastal ning alguse sai uus rongiliin Tartu- Valga- Irboska- Pihkva ning kogu liini pikkus kujunes 208 kilomeetri pikkuseks. Vene impeeriumi muutunud raudteepoliitika ja Balti raudtee suurte võlgade tõttu riigi ees leiti 1893. aastal, et parimaks lahenduseks on raudtee riigistamine ja ühendamine Pihkva-Riia raudteega ühise valitsusega riigiraudteeks. 2.2 Valga-Pärnu Eesti esimene kitsarööpmeline raudtee avati liikluseks 6. oktoobril 1896.a. See ühendas omavahel Valgat ja Pärnut. Kitsrööpmelisel raudteel on rööbaste vaheline laius 750 millimeetrit. Raudtee ehitamist oli alustatud 1895.a. mais. 125 km pikkusel raudteel olid
• maksta tuleb tühja vaguni SRÜ riiki tagasitoimetamise eest, kui kauba saatjal ei ole kohe laadida kaupa, mille sihtkohamaaks on mõni SRÜ riik või Soome. Ühinenud Euroopas peetakse raudteevedude arendamist ja veomahtude suurendamist äärmiselt oluliseks. Juba praegu taotleb EL-i raudteepoliitika raudteede tegevuspõhimõtete üht- lustamist rahvusvahelises ulatuses. Samas on Euroopas igal maal oma rahvuslik raudteeirma, mille prioriteetide hulgas ei pruugi olla esikohal Euroopa raudteesüsteemide integreerimine. Lisaks probleemid erinevate rööpmelaiuste ja raudteede tegevust reguleerivate seadustega. Peami-
annaabi.ee 
