hoone projekti saamiseks välja rahvusvahelise arhidektuurikonkursi. Laekus 61 projekti üle Euroopa. Parimaks osutus Peterburi arhidektide Nikola Vassiljevi (1875-1914) ja Aleksei Bubõri(1876-1919) juugendi romantilist moderni esindav lahendus. Hoone valmis lõplikult 1910 a. sügisel: avapidustusel 4. Sept viibisid ka Vassiljev ja Bubõr. Nikolai von Glehn Nõmme asum südis 19 saj viimaselveerandil soodustatuna kahest asjaolust. 1) Suvitajate tung tallinna lähedusse kohta ning raudteepeatuse asutamine nende initsatiivil 1872 juunis 2) Nõmme alade maavaldaja. Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehni mõneti kummaline kinnisidee asutada siin linn koos kõige sinna juurde kuuluvaga Herly Talvet 12C
aastal. Surm saabus pärast kukkumist hobuse seljast, sest ka kõrges eas ei loobunud omapärase mõttemaailmaga kangekaelne vana mees oma lemmikharrastusest ratsutamisest. 4 Glehni loss 19.sajandi lõpus kuulus Nõmme maa-ala tollal Jälgimäe mõisale, mille omanikuks oli Nikolai von Glehn, (1841 1923). Taibates korrapärasest raudteeühendusest tulenevaid tohutuid võimalusi seni metsa all seisnud maa tulusamaks kasutamiseks, asus Glehn raudteepeatuse juurde suvituskohti rajama. 6.oktoobril 1873.a. anti Nõmme raudteepeatuse juures välja esimene suvilakrunt. Sellel või naaberkrundil kerkis seejärel ka esimene Nõmme suvila. Legendi järgi öelnud ta seejuures: "Seie saagu lenn". 1880-ndate aastate algul jättis Nikolai v. Glehn Jälgimäe oma poja Manfredi majandada ja asus ise Nõmmele, Mustamäele, kuhu rajas Kõrgepea karjamõisa (saksa k. Hohenhaupt). Kõrgepea oli väga vana nimi. Seda mainitakse juba ühes 1371.a.
rahvalikke nimesid (§ 17). Ka uute alade planeerimisel tuleb ära kasutada vanu nimesid, näiteks võtta uuteks tänavanimedeks seniseid paikkonna-, talu- või loodusnimesid. Niiviisi tagatakse kultuuriline järjepidevus. Isiku pühendusnime anda, s.o kellegi auks või mälestuseks tänavat, parki vm objekti nimetada ei lubata seaduse kohaselt selle isiku eluajal (§ 17 lg 3). Nimeks ei tunnustata numbreid ega muid mittesõnalisi tähiseid, nagu 27. km (raudteepeatuse nimena), K5a (kvartali nimena) vms (§ 17 lg 4). Seaduse jõustumise järel ei saa ka nt tänavaid nummerdada (vrd 1. Roheline tn, 2. Roheline tn jts), kuigi senised nummerdatud nimed võivad jääda (nt Tallinna Kopli liinid). Seaduse eesmärk on piirata kohanimede asjatut muutmist ning säilitada kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslikud nimed. Nimemuutmise põhjus võib olla samanimelisuse vältimine, nime vananenud kirjutusviis, juurdumatus
annaabi.ee 
