Haapsalu Raudteejaam Kert Kaustel Ajalugu Jaam ehitati aastatel 1905 - 1907. Regulaarne reisirongi liiklus toimus Keila - Haapsalu raudteelinnil kuni 1997. Autoriteks arhitektuuriakadeemik K. Verheim ja insener V. Vestfalen. 2004. aastal lõpetati igasugune rongiliiklus lõigul Riisipere Haapsalu. Tänaseks on see osa kunagisest Keila - Haapsalu raudteeliinist demonteeritud, teetammi kasutatakse kergliiklusteena. Balti raudtee isa Aleksander von der Pahlen tegi ettepaneku Keila-Haapsalu teeharu ehitamise suhtes 1872. aasta aprillis. Raudtee maksumuseks arvati olevat 12000-14000 rubla. Tegelikuks maksumuseks osutus 50000 rubla versta kohta. Jaamahoone Aastail 1904 - 1907 rajatud jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon.
nõgiste tunkede asemel panna lipsu ette; ühest vagunist põlevkivist jätkus varem kahele ja poolele vedurile üheks päevaks, nüüd sõidab kolm mootorvedurit ühe vagunitäie naftaga poolteistkaks kuud.» 1959. aastaks oli enamik auruvedureid välja vahetatud, kirjutab Järvalane 1959. aasta 28. veebruaril. Raudteejaamas seisis alati abirong. Tuletõrjerongi meeskonna ülesanne oli teha profülaktilist tööd ja kustutada kõik tulekahjud, mis tekivad raudteeliinist mitte kaugemal kui 400 meetrit. Türi raudteesõlme tuletõrjekomando oli omataoliste hulgas üks paremaid. Manööverveduri meeskond töötab peamiselt öösiti. Siis koostatakse ronge, sest päeval ei taheta Viljandi tänava ülesõitu koormata. Päevaks jäävad ainult möödapääsmatud manöövrid. Liivarong vedas Kihlist liiva 20 aastat. Kaubakontori personal võtab vastu ja väljastab kauba ning vormistab dokumendid. Ehitusjaoskond remondib ja ehitab, teemeister vastutab teede eest
annaabi.ee 
