rahvusvahelise Valuutafond IMF 1944 rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon Rahvusvaheline Valuutafond IMF 1992 Eesti liitus Valutafondiga 26. mail 1992 Raudteekonventsioon 1953 Loodi Raudteekonventsioon, kuhu astusid 10 Lääne-Euroopa riiki Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hrustsovipoolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955
· 1948 - Haagi föderalistide konverents · 1948 - Asutati Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon · 1949 - Loodi Euroopa Nõukogu, mis muutus inimõiguste ja humanitaarprobleemidega tegelevaks organisatsiooniks · 1951 - Loodi kuue riigi poolt (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg) Jean Monnet ettepanekul Euroopa Söe ja Teraseühendus (ESTA) · 1953 - Loodi Raudteekonventsioon, kuhu astusid 10 Lääne-Euroopa riiki · 1957 - Allkirjastatakse Roomas Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergia lepingud · 1960 - Stockholmi leping, millega asutatakse Suurbritannia eestvedamisel Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon EFTA, sinna koonduvad 7 riiki ja see luuakse Euroopa Majandusühendusele vastukaaluks, sest Suurbritannia ei tahtnud sellega liituda, kuna ei soovinud ära anda nii palju oma otsustusõigust.
ValgaMõisaküla kitsarööpmelisest raudteest jäi Läti territooriumile lausa 90%. Kuna suhted kahe naaberriigi vahel olid piiritüli tõttu kehvapoolsed, ei suudetud esialgu nende raudteelõikude ühises kasutamises kokku leppida. Lätlaste lepitamiseks loovutati neile kaks Vabadussõjast eestlaste kätte jäänud auruvedurit, küll jäid aga mitmed muud olulised vaidlusküsimused tuleviku lahendada.78 Eesti ja Läti esimene raudteekonventsioon sõlmiti 1921. aasta juunis ning seejärel sai alustada rongiliiklust nii ValgaKoikküla kui ka Valga Mõisaküla teel. Läbi Eesti kulgenud PihkvaRiia magistraal kaotas oma kunagise tähtsuse, kuna jäi uues olukorras kolme eri riigi territooriumile jagatuna Läti, Eesti ja Venemaa vahel. Selle osaks olnud ValgaVõru raudtee muutus kõrvaliseks, peamiselt Kagu-Eesti reisiliikluse vajadust rahuldavaks liiniks.79