HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse pa...
Esimeseks terviklikumaks ja kontseptsioonikindlamaks kirjanikuportreeks nende hulgast kujuneb alles 1928.a. loodud joonistus O. Lutsust. Peab tähendama, et Triigi portreede galeriis peaaegu üldse puuduvad lopsakalt lihtsad, argipäeva hingusest kantud rahvalikud kujud. Ükskõik keda Triik ka portreteerima ei asu, ikka omandab kujutatav tema pliiatsi või pintsli all teatava väärikuse. Triigi portreejoonistuste edasist arengut 30-ndatel aastatel esindab hästi söejoonistus Hugo Raudsepast. Selles portrees on rohkem kui teistes rõhutatud karakteri värvikust. Omamoodi tähtteoseks Triigi kirjanike portreede hulgas võib lugeda 1933. a. valminud Gustav Suitsu. Koos Juhan Liiviga moodustab see töö kulminatsiooni kunstniku portreejoonistuste seas. Tabavaid riigi- ja haridustegelaste, sõjaväelaste, ärimeeste ja teiste kodanliku Eesti tuusade sotsiaalseid karakteristikaid annab Triik veel mitmetes portreedes. Nende tellijad paigutab Triik
Rootsi džässiajaloolase L. Ellboj orkestri uurija Martin Westini andmetel on õige j täht nime lõpus (intervjuu siinkirjutajale 15.05.2006). 278 Martin Westini kiri siinkirjutajale 14.03.2005. 279 Kiri siinkirjutajale 1.12.2004. 280 Koopia siinkirjutaja käsutuses. 116 1944. aasta maikuu numbris ilmunud Jörgen Rothenborgi ulatuslikus artiklis Lulle Ellboj bigbändist on pikem lõik koos fotoga ka E. Raudsepast. 281 Kriitika on positiivne, tuues miinusena välja vaid mõningast lavalist staatilisust ja ennustades talle peale lavalise liikumise vabamaks muutumist suurt tulevikku. Seega ootamatult suur edu. Toodud fakti kinnitab ka viimane YAM’ist leitud Eesti džässmuusikutega seonduv jälg – 1944. aasta maikuu numbri tagakaanel on Lulle Ellboj orkestri eelseisva Soome-turnee reklaam koos fotoga, kus vokaal- solistina on mainitud E. Raudseppa. 282
annaabi.ee 
