komistad, tõusta ja mõelda, mis läks valesti ja asuda oma eesmärke uuesti täitma. Sooline ebavõrdsus on nr.1 teema ka võrdsuse küsimustes. Ehkki naised on üldiselt edukamad ülikoolilõpetajad, on naiste palgad siiski väiksemad kui meeste omad. Ja kui juhtubki nii, et mehe palk on väiksem naise omast, siis pole mehed rahul. Eks selline võrdsusetus on tulnud sellest, et mehed ja naised on loomult erinevad. Naisi on peetud läbi aegade "nõrgemateks", kuigi see ei ole raudreegel ja ega naine peagi olema atleet, et teenida sama palju raha kui mees. Pead on mõlemal sugupoolel olemas ja töötavad ka sama põhimõttega. Politsei ametis pidavat naised jääma alati meeste varju, kuna mehed arvavad, nende kohus on naispolitseinikku kaitsta, mis omakorda tähendab seda, et naine ei saa teha oma tööd. Sooline ebavõrdsus on niivõrd lai teema, et ma võin rääkida isegi keskkonnast selle teema all. Näiteks
motivatsioonist. Eriti aktuaalne on teema siis kui noored mehehakatised on alles asunud oma aega teenima. Kuid loenguid peetakse ka töölistele, mitte keegi ei pääse sellest. Tehakse selgeks kohe eesmärgid mille poole püüeldakse, seejärel määratakse kindlaks meetodid kuidas seda tehakse. Siinkohal võiks nüüd võtta käsitlusele Maslow vajaduste hierarhia. See tähendab siis, et kõrgemaid vajadusi ei saa ennem rahuldada kui madalamad on rahuldatud. See "raudreegel" kehtib ka tegelikult kaitseväes kui üldises. Me ei saa ju sõdureid sõtta saata, kui nendel pole mingisuguseid oskusi ega aimu mis asi see sõda on. Ja nii see püramiidil liikumine hakkabki relvastus, tehnika, taktika ja muud vajalikud oskused. Kõik need oskused omandatakse tugeva distsipliini all. Siinkohal ongi töötajatel endil raske orienteeruda, kuid siiski mitte kõigil. Oluline komponent heade eesmärkide saavutamisel on ka inimeste töössesuhtumine. Töötajaid on
tsitaati lühendada. Välja jäetud osi märgitakse katkestusjoontega: --- või [---]. Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega (nt kes on ,,tema"), siis see omapoolne lisandus pannakse nurksulgudesse [ ]. 3.2 Allikakirjete loend Kuna kõik allikad pole rangelt võttes kirjandus, siis on sagedase pealkirja ,,Kasutatud kirjandus" asemel parem ,,Kasutatud allikad". Raudreegel: - kõik allikad, millele on tekstis viidatud, peavad leiduma ka allikate nimekirjas; - ühtki allikat, millele pole tekstis viidatud, ei tohi olla kasutatud allikate nimekirjas. Allikakirjed on loendis tähestikulises järjekorras. Allikakirjed on kõik ühes loendis. (Allika tüüp selgub kirje kujust. Tekstis viidatud nime otsitakse ühest, mitte mitmest loetelust.) Allikate loetelu ei ole nummerdatud! Sama autori publikatsioonid reastatakse avaldamise aja alusel, alustades varasemast
annaabi.ee 
