võidelda. Sõja kõrval oli keskajal tähtis ka piinamine.Piinati oletatavaid nõidu ja ketsereid.Piinamiseks kasutati erinevaid piinamisriistu:piinapinki (inimene oli seotud lavatsi külge jalgu-ning käsipidi ja nööre pingutati pidevalt), ogatool (ohver seoti tooli külge,mis oli üleni kaetud ogadega,piinamise käigus suruti inimene toolile lähemale),pöidla-ja jalakruvid (see koosnes kahest kohakuti olevast raudplaadist,mis olid omavahel kruvidega kinnitatud.Inimese käsi või jalg paigutati raudplaatide vahele ning siis hakati kruve pingutama),tavalised olid ka piitsutamised,kuuma vedelikuga seespidised kõrvetamised jne. Sõjad ja sõjaväed on läbi ajaloo etendanud väga tähtsat osa, nende edu või ebaedu otsustanud riikide tulevikku ning rahvaste saatust.Keskajal oli sõdade ja piinamiste tähtsus eriti suur,
jalaväeüksus meenutas väliselt turris siili või okassiga, mida rüütlitest raskeratsavägi polnud võimeline enam murdma (Howard 1999, 2425). Teise osa jalaväest moodustasid tulirelvadega varustatud ja pidevalt laskmist harjutanud mehed. Järk-järgult täiustati ka püsse. Kui raudotsaga ammunool võis kumera pinnaga kaitserüült küllalt kergesti ära põrgata, siis püssist lastud tinakuul, millel oli mõnikord rauast südamik, suutis heal juhul raudplaadist läbi tungida. Lisaks tuleb arvestada suuremaid tulirelvi ja nende mõju: vaid mõne lahinguväljale veetud suurtükiga võis ratsarüütlite väge päris korralikult laastada. Päris ära pole turvised tänini kadunud kauge side keskaegsete kaitserüüdega kajastub kuulivestides, mille peamiseks funktsiooniks on kinni pidada laskerelvadest tulistatud püssikuule. Heitemasinad muistses vabadusvõitluses 1. Keskaegsete laske- ja heitemasinate uurimisallikad ja nendega seotud probleemid?