mis oli torukujuline. Kaitserüüd. Soomusrüü puhul on mehel seljas nahkvammus ja vammuse välispinnale kahe neediga kinnitatud soomusekujulised väikesed rauast liistakad. Plaatrüü koosneb üksikutest plaatidest ja need on kinnitatud kaitserüü siseküljele, väljastpoolt on näha ainult needid.. Lamellrüü on idapoolsetel aladel levinud kaitserüüde tüüp, plaatidel augud sees, plaadid kokku tõmmatud nahknööriga. Brigandiin on tehtud raudplaadiribadest, ühel küljel needid. Rõngasrüü on omavahel ühendatud, lasid õhku läbi, ühendatud neetide abil või sepistatud, rõngasrüül oli ka kapuuts, pähe pannes kattis kuni näoni. Raudrüü: kiiver; rinnaplaat; seljaplaat; kõhukaitseribad; õla-, küünarnuki-, käsivarrekaitsed; reie-, põlve- ja säärekaitsed, raudkingad (raudplaatidkestega pealt kaetud, tald nahast).
aluseks. 14. sajandi esimesel poolel kujunesid lõpuks välja. Eestis leiti Otepäält (st. olid jah tuntud), fragment, kokku 18 plaati, kõik plaadid polnud täielikult säilunud. 3. Millal hakati kasutama nn rinnakilpe ehk rinnaplaate? Nende leiud Eestis? 1350. alates kujunesid välja järk-järgult suured rinnakilbid. Leitud neid on vähe, Otepäält 3 ja Poolast 1. 4. Mida kujutasid endast brigantiinid? Millal need tulid kasutusele? Brigantiin on tehtud raudplaadiribadest, kus ühel küljel on needid, needitud kas samet- või nahkvesti siseküljele, välja paistavad ainult needid. Ribad on üpris õhukesed, 1mm paksused, samas katavad topelt, st iga plaat katab teist plaati poole peale, seega tugevus ja vastupidavus nooltele on tõenäoliselt parem kui eelnevatel. Üleüldse kogu turviste areng toimus kaugrelvade vastu. Ilmselt hakkasid brigantiinid välja arenema 14. sajandi viimasel veerandil. 5. Kuidas arendati ambe 13. 16. sajandil?