Vaadeldaval perioodil tegi taas muutusi läbi matmisviis. Domineeriv oli põletusmatmine. Suurem osa leide pärinevad kivikalmetest. Mõnevõrra on esemeid ka asulakohtadelt, samuti tuntakse rooma rauaajast peamiselt ehetest, harvem müntidest, relvadest või tööriistadest koosnevaid peitleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid, raudnaaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, kolm luust, sarvest ja rauast kammi, ovaalseid tuluskive, värtnaketru jms. Relvi on leitud väga vähe, vaid mõni odaots, neli mõõka või selle katket ja üksikuid kilbiosi. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg hõlmab kahte perioodi: rahvasterännuaeg (450-700 AD) ja eelviikingiaeg (700-850 AD). Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp -- nn. kivivarekalmed, millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon
Joonis 2. Tuulingumäe tarandkalme Esemelise materjali osas on varase eelrooma rauaaja näol tegu üleminekuga pronksiajalt rauaajale. Nagu mitmel pool mujalgi Läänemere regioonis, on ka Eesti eelrooma rauaaja leiuaines suhteliselt tagasihoidlik. Valdav hulk sellest pärineb kivikalmetest, vähem asulakohtadelt ja linnustelt ning osa on saadud juhuleidudena. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, raudnaaskleid, raudnuge, üks värtnakeder jms. Relvadest on leitud kaks mõõka ja üks mõõgakatke ning paar odaotsa. Mõnevõrra mitmekesisem on ehete sortiment. Tuntakse 4 luust ja metallist ehtenõelu, kaela- ja käevõrusid, pronksist oimuehteid, klaashelmeid, erandina on saadud vööhaake ja naaste. Nagu mainitud, jätkusid eelrooma rauaaja esimesel poolel mitmed nooremale pronksiajale iseloomulikud traditsioonid