meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega. Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub ookeanidesse, polaaraladele, kõrbetesse ja teistesse asustamata piirkondadesse või jäävad langemisel lihtsalt märkamatuks. Eestis on registreeritud nelja kivimeteoriidi (Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tännasilma) ja ühe tektiidi (Iigaste) langemine ning üks raudmeteoriidi leid (Kaali). Meteoriitidele antakse tavaliselt langemise või leidmise paiga lähedal oleva asula või talu nimi. Kivimeteoriidid sarnanevad maapealsete kividega ja on tavaliselt tumeda, enamasti hallikas- kuni punakasmusta pinnaga, kuid nende värske murdepind võib olla hele- või tumehall, harva isegi valkjas. Peeneteralises põhimassis esineb rohkearvuliselt hõbedaselt läikivaid, tumedaid, alla ühemillimeetrise läbimõõduga kerakesi kondreid. Mõnedel jämedateralistel
järve ümbritses inimese poolt kuhjatud vall. Kraatri meteoriitset päritolu pidas esimesena tõenäoliseks J. Kalkun-Kaljuvee 1922. aastal, mõned aastad hiljem avaldas sama arvamust ka mandrite triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener. Kaali kraatrite meteoriitse tekke tõestas mäeinsener Ivan Reinwald 1937. aastal, leides väikekraatritest kolmkümmend rauakildu. Kildude analüüs näitas, et Kaali langenud kosmiline keha esindas kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, mille Fe ja Ni sisaldus oli vastavalt 91,5 ja 8,3%. Kasutatud kirjandus Internetis: http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater http://www.saaremaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=92& Itemid=254tourism/vaatamis/kaali.php http://www.teadus.ee/?p=1143 http://www.passc.net Aitäh!
- vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu sreibersiiti, kamasiiti ja taeniiti. Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised. On ainult selge, et kraatrid tekkisid peale mere taganemist Saaremaa antud
Raudmeteoriidid: Ehk sideriidid. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 94%) ja nikkel (5 25%). Nikli sisalduse järgi jagatakse heksaedriidid, oktaedriidid ja ataksiidid. Koobaltit leidub kuni 1%, keskmiselt siiski ainult pool protsenti. Vähesel määral sisaldavad raudmeteoriidid veel galliumi, süsiniku modifikatsioone ja vaske. Vägagi raske on eristada raudmeteoriite mitmesugustest tavalistest leitud rauatükkidest. Keskkonnas roostetamisel kaovad raudmeteoriidi pinnalt tema iseloomulikult tunnused. Raudmeteoriidile on iseloomulik omapärane kristalliline struktuur, mis ilmnevad lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega. 5 Raudmeteoriite on leitud ka kõige enam, kuna nad on kergelt ära tuntavad ja nad on ka vastupidavamad. Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid: Ehk pallasiidid. Segameteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes kogustes
annaabi.ee 
