Kui siidiga hõõrutud klaaspulk lähendada laual lebavatele väikestele paberitükikestele, hakkavad need ,,elama". Paberitükikesed tõusevad servale püsti, osa neist lendab klaaspulgale ja liibub sellele, osa põrkub klaaspulgalt tagasi lauale. Siidiga hõõrutud klaaspulga võib lähendada ka näiteks kuivadele puhastele juustele või kraanist voolavale veeojale. Ka need tõmbuvad klaaspulga poole. Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele kehadele lähendada aga klaaspulk, mida pole hõõrutud, ei tõmba see enda poole ei paberitükikesi, juukseid, veejuga ega ka raudlatti. Kirjeldatud katsetest ilmneb, et hõõrutud klaaspulgal on omadus, mida hõõrumata klaaspulgal pole. Hõõrutud klaaspulk tõmbab enda poole teisi kehasid. Selline omadus võib hõõrumise tulemusel tekkida ka paljudel teistel kehadel. Näiteks kustutuskummi, riide või paberiga
Ära eemalda sidet, mille sa juba haavale oled pannud. Vajadusel lisa sidemekihte või sidemerulle juurde. Ära aseta zgutti, peata verejooks survesidemega. Zgutt teeb kasu asemel vaid kahju, kuna tekib venoosne pais ja verejooks haavast sageli suureneb. Ära tõsta veritsevat jäset üles, kui esineb luumurd. Ära pane kannatanut lamama pea alaspidi, peavigastuse korral. Ära eemalda kunagi haavast seal kinniolevaid keskmisi ja suuri esemeid (nt. nuga, puupilbas, raudlatt). Fikseeri nad kindlalt, et vigastus suuremaks ei kujuneks. Võimalusel ära sellist haiget liiguta vaid oota kohapeal meditsiiniabi saabumist. Kui haavata saanud kohal on nahatükk, mis on kinni vaid serva pidi, siis ära ise seda tükki eemalda. Sidemega suru lapp haava külge kinni ja seo. Ära pööra kannatanule kunagi selga, kui sa tema haava kallal askeldad. Säilita pidevalt kontroll tema üldseisundi üle. Vajadusel aseta kannatanu pikali. Nii sinul kui kannatanul peab
Elektrilaeng. Kui siiga hõõrutud klaaspulk lähendada laual lebavale väikestele paberitükkidele, hakavad need "elama". Paberitükikesed tõusevad servale püsti, osa neist lendab klaaspulgale ja liibub sellele, osa põrkub klaaspulgalt tagasi lauale. Siidiga hõõrutud klaaspulga võib lähendanda ka näiteks kuivadele puhastele juustele või kraanist voolavale veeojale. Ka need tõmbuvad klaaspulga poole. Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele kehadele lähendada aga klaaspulk, mida pole hõõrutud, ei tõmba see enda poole ei paberitükikesi, juukseid, veejuga ega ka raudlatti. Kirlejdatud katsetest ilmneb, et hõõrutud klaaspulgal on omadus, mida hõõrumata klaaspulgal ei ole. Hõõrutud klaaspulk tõmbab ena poole teisi kehasid. Selline omadus võib hõõrumise tulemusel tekkida ka paljudel teistel kehadel. Näiteks kustukummi, riide või paberiga hõõrutud pastapliiatsi ja plastjoonlaud tõmbavad
pindala S. Sellisel juhul sündmuse A tõenäosus (meteoriit tabab saart) avaldub järgmiselt: S1 p(A) = S Geomeetrilist tõenäosust saab rakendada nn ühemõõtmelisel juhul (näit., kui suur on tõenäosus, et 1 m pikkune raudlatt murtakse katki 40. ja 60. cm vahelt; lahenduseks leitakse vastavate lõikude pikkuste suhe) kui ka kolmemõõtmelisel juhul (siis leitakse tõenäosuse arvutamisel ruumalade suhe). Huvitav on tähele panna, et ka võimaliku sündmuse tõenäosus võib olla null. Näit. kui ülaltoodu saarel valida vaid üks punkt, siis tõenäosus, et meteoriit tabab seda punkti, on null (punkti pindala on null). Samas on punkti tabamine ju võimalik! 3. Statistiline tõenäosus
annaabi.ee 
