Kõigi paavst. Pippin Lühikese järeltulijaks oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur (768-814), kelle järgi dünastia ka nime sai. Ta oli raudse rusikaga valitseja. Ühelt poolt oli Karl Suures ühendatud geniaalne väejuht ning kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, teisalt võib tema arvele panna tervete rahvaste hävitamise ja ta jäi kuni elu lõpuni kirjaoskamatuks. Võimule saades, hakkas ta kohe oma maid laiendama. Ta võttis endale pähe panna Itaalia valitseja raudkrooni. Feodaaltsivilisatsioon Varakeskajal on feodaaltsivilisatsioon kaitseseisundis, habras, haavatav. Rünnakud, mis teda tabavad on: 1) esimene tuleb islami maade poolt. Katoliiklus Viikingid Viikingretked saavad alguse 8-11 saj. Viikingiteks kutsutakse norralasi, rootlasi ja taanlasi. Seal ei ole välja kujunenud riiklust. Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa
võtta endale kuningatiitli. Selleks oli tal vaja Rooma paavsti toetust. Viimane Chlodovechi soost kuningas tõugati troonilt ja saadeti kloostrisse. Aastal 754 võitis ta võitis ta oma väega langobardid. Pippin Lühikesest alguse saanud kuninglikku suguvõsat hakati kutsuma kardingide dünastiaks. Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni. Ta liitis Frangi ja langobardide riigi. 25, detsembril aastal 800 kroonis Paavst Leo Kolmas Karl Suure keisriks. Aastal 843 jagati Frangi riik kolmeks tema pojapoegade vahel. Tekkisid Ida Frangi riik, Lääne Frangi riik ja Lõuna Frangi riik. 4) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierharhia Karl Suure järeltulijad ei suutnud riigi ühtsust säilitada. Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal
annaabi.ee 
