puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm), tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on murdunud, kuid kaharust puul jätkub. Eesti üks tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna TallinnaNarva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna, harunemiskohale, on paigutatud raudklamber hoidmaks võra koos. Oma elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat. Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kõrgus 10 m. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi. Harjumaal Suurekõrve külas TihualuseTubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5
laudkast, kus hoiti riideesemeid, kangaid jne, samuti vilja ja jahu. Seetõttu on kujunenud kirst omaette rikkuse sümboliks. Vanadel kirstudel oli sammaskonstruktsioon. Levinud olid ka kumerakaanelised kirstud. Viljakirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. 6 Pimedal ajal valgustati elutuba männi- või kasepuust kistud peergudega, mida hoidis kas ahju välisnurgale kivide vahele või ümberpaigutatava tulejala külge kinnitatud raudklamber pilak. Rehetoas pidi ruumi olema ka vokkidele ja kangaspuudele. Põhiline ketrusaeg oli sügistalvel, aga kangaspuud toodi tuppa kevadtalvel. Ruume koristati tavaliselt sügisel peale vilja kuivatamist ja peksmist. Suuremad puhastustööd võeti ette ka enne pulmi, jõule ja muid tähtpäevi. Seinad kaeti valgete linaste kangastega. Süüdati küünlad ja laua kohale riputati laekroon