Silmad olid tal väikesed ja elavad, nina kumer ja vurrud pikad. Elu teisel poolel oli ta näol alati sünge ilme, kuigi ta peaaegu vahet pidamata kihistas naerda. Tal oli väga hea mälu ja oma iseloomult oli ta väga energiline. Kõik palvekirjad vaatas ta ise läbi ja igaüks võis tema poole pöörduda kaebusega kohalike ülemuste peale. Ta tegeles vähe küttimisega ja pühendas peaaegu kogu aja riigiasjadele. Kõige rohkem meeldisid talle head hobused, raudkiivrid ja kerged ning head musketid. 1547 kroonit Ivan Venemaa esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.
järgneb talle üks karistus surm. Tingis-khaani seadus lubab röövida ja petta, tappa teisi inimesi, kes pole tatari hõimust. Seda peetakse isegi eriliseks vooruseks. Kõik khaanid ja sõjamehed kartsid khaani rohkem kui tulekahjut või äikest. Ent kui ta käskis kümnel sõjamehel tuhande vaenlase kallale tungida, siis tegid nad seda kõhklemata, sest nad uskusid, et võidavad. Tingis-khaan saavutas alati võidu. Neil oli seljas pikad sinised rõivad, raudrüüd ja raudkiivrid. Nad istusid väikestel jämejalgsetel ja pikalakalistel hobustel. Mongolite sõjahüüd: ,, Khuu- khuu- khuu- khuu" SÕJARETKEDE PEATUSPAIGAD Lahinguväljadel elas Tingi-khaan kollases siid telgis, mille ta oli Hiina keisrilt ära võtnud. Telgi taga seisis kaks suurt mongoli jurtat, mis olid valge vildiga üle tõmmatud: ühes jurtas elas khaani viimane naine, noor Kulan (mongolite poolt tapetud merkiitide khaani tütar) ühes oma väikese poja Külkaniga