I auhinna ja hõberaha eesti tõugu täkk Vapsikas d) eesti (maahobuse) baasil aretati meil lisaks nimetatule veel Tori roadsteri ja eesti raskeveohobust e) Tori hobusekasvandus (loodud 1920.aastal) tarvis ostetud märadest osutusid kasvanduse jaoks esimesel etapil kõige tüüpilisemaks /Mandri-Eesti või Saaremaa/ märad 16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega *b) temast väiksemate (tk 120cm) saamiseks lubati samal ajavahemikul eesti märasid paaritada setlandi täkkudega *c) ponideks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega hobuseid 17) a) tori tõu esiisaks on norfolki-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel
heledamaks. Hall geen katkestab teiste värvuste geenide töö, järk-järgult. Märgitakse tähega Gg. Valge värvus ei saa olla dominantne homosügootne. E- - must D võik G hall ee raudjas Ccr kremello W - valge A kõrb Rr kimmel Kui paaritada raudjat raudjaga I: ee,aa,CC,Dd,... E: ee,aa,CC,Dd,... Raudjad hobused annavad alati raudja värvusega järglase. 26.04.07 Eesti raskeveo hobune Tänapäeval levinud põhiliselt Lääne- ja Ida-Virumaal. On aretatud Rootsist sisse toodud hobustega. Sihipärane aretamine algas 1921. Aastal, kui Rakveres loodi raskeveo ardenni tõuselts ja märgiti tõuraamatusse. 1923-1925 toodi sisse 103 raskeveo hobust. Selle tulemusena hoogustus puhasaretus ja märgistuseks sai ,,A"
annaabi.ee 
