Käsitleb Põhjasõja Tartu sündmusi 1704-08. Quandt andis välja I eesti k (lõunaeestikeelse) hernhuutliku lauliku 1741, millele on iseloomulik Lõ-Eesti keelekasutus, kuigi osaliselt on tekst kohmakalt tõlgitud ja sisu jääb arusaamatuks. Quandt pani Saksa vagade juttude tõlgetega aluse eesti jutukirjandusele. 1737 ilmus I lõunaeestikeelne jutuke "Se wagga Karjus, Hennig Kuse", kus innustatakse lugejat pühakirja lugema ja ilmalikest harjumustest loobuma. Raudiall avaldas ja tõlkis võõrkeeltest eesti keelde usuteemalisi traktaate, nt 1792 "Lühhikenne Oppus, kuis sünnis , seddä kallist Jesusse Kristusse Kannatusse Neddälid öige suures arwada" ja 1795 "Kikesuggutse Waimolikko Moistu- Könne". Raudiall tõlkis teose "August Gottlieb Spangenbergi ülle neide Paawli Sönnu". käsikirjalised sõnaraamatud (Clare, Svenske) 18.saj I poolel ilmus 2 käsikirjalist lõunaeesti k sõnastikku. Svenske'lt
lisana sadakond hernhuutlikku laulu. Hernhuutlikke laule anti aga välja ka eraldi kogumikena. Varasematest kogumikest on vähe säilinud, sest raamatud hävitati, kui liikumine oli keelatud (1743-1760ndad). J. Marraschi ,,Waimolikkud laulud" (1794) sisaldab 160 laulu põhjaeesti keeles. Lõunaeestikeelsete kogumike ,,Monne wastse Waimolikko Laulo" (1802) ja ,,Koggodusse Kori Laulo nink Litania" (1810) koostamisega olid seotud H. A. Erxeben, J. C. Quandt noorem ja A. Raudiall.43 Enamasti seisned eestikeelsete lauluraamatute koostamine saksa keelsete laulude ümber tõlkimisest. Lauluraamatud trükiti Saksmaal, kus need siinsele rahvale edasilevitamiseks saadeti.44 Ühistegevus Hernhuutluse põhimõtete hulka kuulusid võrdsus ja vendlus, puudus igasugune vahet tegemine vendade vahel kas jõukuse või seisuse alusel. Seega võis igaüks koguduse 40 T. Siitan, Koraaliraamtud, 58. 41 T. Siitan, Koraaliraamatud, 59. 42 R
annaabi.ee 
