2. Lubatud pingelang 3. Minimaalsed aastased kulutused. 4.13. Maandusjuhtide ja maandusseadmete valik 1. Tmaandus, mis on vajalik seadme maanduseks nii t kui ka avariiolukorras. 2. Metallkorpuste kaitsemaandus. 3. Piksekaitse ja lahendite maandus. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest, mis hendavad seadet maanduriga. Maandurid vivad olla loomulikud vi tehismaandurid. Loomulikud maandurid on maaalused metallosad ja raudbetoonvundamentide armatuur, maas olevad torud jne. Vundamendi ligilhedane takistus arvutatakse valemiga: Rm = 0.52 - pinnase eritakistus (*m) A - vundamendi poolt hivatud maaala. Kui loomulikud maandurid ei taga vajalikku maandustakistust, kasutatakse lisaks tehismaandureid. Selleks on kaks tpi maandureid: - vertikaalsed vardad; tavaliselt kasutatakse marterasest vi nurkrauast elektroode pikkusega 2.5 - 6 m, lbimduga 10...16 mm vi seinapaksusega le 4 mm.
Tugevustingimus looduslikeks ja tehisnõlvadeks. Looduslike nõlvade puhul on probleemiks kasutatakse. Suhteliselt suuremõõtmeliste plaatvundamentide ja pikkade väljendatuna peapingetes on: (1- 3)/( 1+3+2c*cot)=sin. nende püsivus seoses ehitustöödega nõlval ja selle vahetus läheduses. koondatud jõududega koormatud raudbetoonvundamentide arvutamisel Lugedes omakaalupinged igas suunas võrdseks vertikaalse Igasugused kaevetööd, nõlva kuju muutmine, täiendavad koormused tuleb aga arvestada kontaktpingete tegelikku jaotust võttes arvesse omakaalupingega (nagu nõlva ülaosas, veereziimi muutmine jne võivad põhjustada varisemist. vundamendi ja ehitise paindejäikust
kontaktpinge kasvama, jäädes ääreosas muutmatuks. Järelikult eeldus, et pingejaotus talla all on ligikaudu ühtlane, on lähedane tegelikkusele kui koormus vundamendile on piisavalt suur ja selle ääre all tekkivad tsoonid, kus tugevus on ammendunud. Tavaliste massiivsete vundamentide arvutamisel sellist eeldust ka arvutuse lihtsustamiseks kasutatakse. Suhteliselt suuremõõtmeliste plaatvundamentide ja pikkade koondatud jõududega koormatud raudbetoonvundamentide arvutamisel tuleb aga arvestada kontaktpingete tegelikku jaotust võttes seejuures arvesse vundamendi ja ehitise paindejäikust. Vundamendi jäikus mõjutab kontaktpinge kõrval ka pinge jaotust sügavuti. Sen-Venant printsiibi kohaselt on see mõju oluline ainult vundamendi talla lähedal ning seepärast pingete arvutamisel tavaliselt sellega ei arvestata. 6.5.2 Pinnase ebaühtluse mõju
annaabi.ee 
