Joonestada needitud metalls6lme kolmvaade m66tkavas 1:5. Positsioneerida elemendid. Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. t-l 7a h r 50 Rangid sanmuga 6x200=1200 S0 /300 + 15. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse keeviskarkass (m66tkava 1:10) *-t Rangid samnuga 250 16. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse sarrus (m66tkava 1 :20). Leida sarrusvarraste pikkused. Jr;'.tt' 10 ,/Lr- iY" {/ arr
Joonestada needitud metalls6lme kolmvaade m66tkavas 1:5. Positsioneerida elemendid. Kanda joonisele vajalikud m66tjooned. t-l 7a h r 50 Rangid sanmuga 6x200=1200 S0 /300 + 15. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse keeviskarkass (m66tkava 1:10) *-t Rangid samnuga 250 16. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse sarrus (m66tkava 1 :20). Leida sarrusvarraste pikkused. Jr;'.tt' 10 ,/Lr- iY" {/ arr
Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: Minimaalselt iga neljas vuuk. Kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida. Aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit (nt. tala, kaar), mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse. Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Talasillus Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinum raudbetoonsilluse, nii monteeritava kui ka monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide
NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pea-lispinna vahel.
1.5L 0.5L L L L 4 1.25 1.75 2.25 43 Talasillused Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinuim raudbetoonsilluse, nii monteeritava- kui kai monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine. 44 22 Kergbetoon talasillused Kergebetoonplokkidest seina kuni 2.5m avade sildamiseks võib kasutada ka kergebetoonist (poorbetoonist ja keramsiitbetoonist)
müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn -- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pealispinna vahel. Mittekandev sillus (arvutatakse ainult värske müüritise kaalule kõrgusega 1/3 l). Kandevsillus arvutatakse järgmise skeemi alusel Sillusena saab vaadelda müüritise osa kuni koormava laeni, kui see müüritis on vajalikult armeeritud. Vajalik on silluse pikiarmatuur ja üldjuhul ka põikarmatuur. 32
kivisilluseid (võib kasutada ka reegliks on, et toetuskoormuse pingejaotusega jõu all üldse. terasprofiile). Skeem 9.8 puhul P 100 kN kasutatakse Skeem 9.18 Raudbetoonsillus on tavaline jaotuselementi (toetuspatja). raudbetoontala, üldjuhul Talade (silluste) toetamine 25. Hoonete konstruktiivsed lihttala. Arvutuslikult ei ole seinale: Talade ja silluste elemendid ja sõlmed: vahet raudbetoonsilluse ja toetamine seinale toimub deformatsioonivuugid armeeritud kivisilluse vahel. tavaliselt 2...3 cm paksuse (temperatuurile, Koormus sillustalale sõltub mördikihi abil. Tala asetatakse vundamentide ebaühtlasele müüritise kõrgusest tala peal värskelt laotud müürile (kui vajumisele.Hoone üksikute koormuse rakendusjoone ja müüritise tugevus värske osade vahel esineb
annaabi.ee 
