6. Majasiseselt leviva müra tõkestamine. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Ruumide konstruktsioonides võib kasutada spetsiaalseid heliisolatsioonimaterjale. Ehitusmaterjalidest sobivad müra summutamiseks kõige paremini avatud pooridega materjalid, näiteks kivivillaplaadid. Kui elamu keldris on müraallikad, peab keldrivahelagi olema mürapidav. Vahelagi peab tõkestama nii õhumüra kui ka sammumüra. Viimane saavutatakse põranda heliisolatsiooni teel. Raudbetoonlae puhul annab hea tulemuse nn ujuv põrand, mis asetseb ümbritsevatest konstruktsioonidest eraldi. Sanitaartehniliste ja inseneriseadmete paigutamisel ja monteerimisel tuleb kinni pidada vajalikest akustikanõuetest. Ventilaatorid ja vajadusel ka harukanalid peavad olema varustatud mürasummutitega. 7. Kõrge sagedusega heli leviku iseärasused. Kõrge sagedusega heli on täpselt suunatav ja kergesti peegeldatav. Kui kõrge sagedusega heli põrkab
· Vältida tuleb külmasildade tekkimist · Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool · Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. · Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 3 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15
avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad. 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19
- rõhtpalksein, püstpalksein - puit- või metallkarkass Puitsõrestik postidest ja rõhtpuudest tehakse tavaliselt prussidest 5 x 15 postide vahelaugusega 60 või 90 cm. Teraskarkass kujuneb puitsõrestikust märksa kallimaks, kuid sellele võib toetada raudbetoonist vahelae, mida puitkarkassi puhul teha ei saa. Gaasbetoonist väikeplokkidest (nn. Narva plokkidest) kandesein ühekorruselisel hoonel puidust lae korral on 20 cm paksune (plokid serviti), ühekorruselisel hoonel raudbetoonlae puhul väliseinad 20 cm, sisemised kandeseinad 30cm paksused; mansardkorrusega ja kahekordsetel hoonetel kandeseinte paksus 30 cm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 25 cm. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatemperatuurile lähedastes tingimustes ei paisu ega kahane temperatuurikõikumiste tõttu.
annaabi.ee 
