Pruuni rauamaagi värvus varieerub kollasest kuni pruunini, olenevalt raua sisaldusest. Ka Eestis leidub pruuni rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Tuntud on rauapagu ehk sideriit (FeCO3), mis on helehalli kuni kollase värvusega maak, tema rauasisaldus on 30 - 40%. Püriiti (FeS) rauatootmisel ei kasutata, sest selles sisalduv väävel raskendab raua väljasulatamist. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Omadused Puhas raud on hallikas valge keskmise kõvadusega raske (tihedus 7860 kg/m³) metall, mille sulamistemperatuur on 1540°C. Puhtal raual on hea plastilisus, mistõttu
Nende algkoduks on peetud I-Prantsusmaad, P- Sveitsi ja L-Saksamaad. Keldid tungisid üle Alpide ka Itaaliasse, kus vallutasid etruskide linnu ja rajasid oma asulaid. Osaleti ka Rooma ja etruskide sõdades. Ida poole liikuvad keldid jõudsid L-Poolasse ja Musta mere rannikule Keldi asustus levis ka Prantsusmaa aladele, kus neid hakati nim gallialasteks. Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna- Euroopat. Keltide majanduselu Edukus rajanes suurelt jaolt rauatootmisel ja keldi seppade osavusel. Nende valmistatud relvad, rauast tööriistad jm esemed olid hinnatud kaup isegi roomlaste juures. Rauasepise tundmine võimaldas panna puitterale rauast ümbrise. Viljalõikusel kasutati raudvikatit sirbi kõrval. Hakkasid kasutama ringiaetavat käsikivi. Rooma vallutus Pärast Gallia vallutamist asus Rooma oma võimu põhjasuunal laiendama mandrilt saarele. Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi
annaabi.ee 
