Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(III) iooniks (Fe3+). · Õhu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(III) oksiidist Fe2O3, raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht.
(Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. (Miksike, 2007) Ohu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(I I I) oksiidist Fe2O3 , kuid võib sisaldada ka Fe3O4 . Raua pinnale tekkiv rooste sisaldab peale nende oksiidide veel ka hüdroksiidi Fe(OH)3. Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. (Miksike, 2007) Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 Kontsentreeritud väävel - ja lämmastikhappega raud ei reageeri. Nende toimel tekib metalli pinnale väga tihe oksiidikiht ja reaktsioon edasi ei lähe. Niisugust nähtust nimetatakse metalli passiveerumiseks
(Fe3+). Raud (I I I) ühendid ongi kõige püsivamad. Ohu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(I I I) oksiidist Fe2O3 , kuid võib sisaldada ka Fe3O4 . Raua pinnale tekkiv rooste sisaldab peale nende oksiidide veel ka hüdroksiidi Fe(OH)3. Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 Kontsentreeritud väävel ja lämmastikhappega raud ei reageeri. Nende toimel tekib metalli pinnale väga tihe oksiidikiht ja reaktsioon edasi ei lähe. Niisugust nähtust nimetatakse metalli passiveerumiseks. Sel põhjusel võib kontsentreeritud väävel ja
Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi Celsiuses. Tihedus on 7874 kg/m3. 1.2.3. Keemilised omadused Rauapulbri põlemisel võib tekkida nii raud(II)oksiidi-FeO, kui ka raud(III)oksiidi- Fe2O3: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2Fe + O2 = 2FeO Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe 3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest. 4Fe + 2O2 = Fe3O4 Raua üheks omaduseks on roostetamine. Roostetamisel raud oksüdeerub, moodustades põhisaadusena raud(III)oksiidi Fe2O3 Täpsem rooste koostis valem Fe2O3.nH2O Raud reageerib lahjendatud hapetega: Fe + 2HCl = FeCl2 + H2 6 1.3. Alumiinium 1.3.1. Alumiiniumi kasutusalad
annaabi.ee 
