Neljandat tüüpi kinnismuistendid on lohukivid, mida on leitud Eesti aladelt umbes 1800. Enamasti oli kivis lohke 1-2, kuid vahel ka enam. Lohkude tähendus pole teada. Enim on neid kivisid leitud piirkondadest, kus tegeleti põllumajandusega. Rauaaeg 500 e Kr - 1200 Vanem rauaaeg 500 e Kr 450 Esialgu rauda imporditi, kuid umbes ajaarvamise vahetusest tekkis kohapealne rauasulatus. Rauda sulatati kohapeal soorauamaagist. Maagist raua saamisel kasutati rauasulatusahjusid, mis tehti peamiselt savist. Raua kasutuselevõtuga kiirenes majanduslik areng, kuna sisemaade raskestiküntavad mullad võeti kasutusele, sest sügavamalt kündmine sai võimalikuks. Alepõllunduselt mindi üle põlispõllundusele terviklikult. Ilmuvad tarandkalmed, mis on laipmatused. Üksteise kõrval on kividest tarandid. Tarandkalmed on kuni 10m pikad. Hiljem hakati laipmatuste asemel kasutama krematoorseid matuseid. Kalme oli suunatud ida-lääs võtmes
Talupoegi oli palju ja nende ühismajandite alusel rajati põllumajanduslikud kommuunid. Keskmiselt elas sellises kommuunis 5000 peret. Põhimõtteliselt oli kõik ühine, eraomandit ei olnud. Töö eest tasuti võrdselt, suurest jõuti isegi sööklates söömiseni. Mõte oli ka perekonna lõhkumine, toimus kollektiivne laste kasvatamine. Lapsed oli väiksest peale kusagil sõimes, kus nad olid ka öösel. Vanemad käisid vahetevahel külastamas. Kommuunidesse rajati massiliselt rauasulatusahjusid. Tegelikkuses see raud oli väga ebakvaliteetne ja tooraineks ei sobinud. Neid on nimetatud ka tagahooviahjudeks. Toodangut ja tulu ei andnud. Põllumajandustoodangu suurendamiseks oli mitu ideed: tihedalt külvamine, varblaste hävitamine. Toimus massiline varblaste hävitamine, mis tõi endaga kahurite siginemise. See tõi endaga hoopiski nälja. Hiinas neid näljahädade ajal surnuid ei loetud kokku. Natuke enne Suure hüppe lõppemist astus Mao oma ametist tagasi
annaabi.ee 
