süsinikku alla 1,7%. Valumalm oli küllalt hea raudteerööbaste, tugipostide, rataste ja silla kandetalade tegemiseks. Ometi ei kõlvanud see täppistööriistade või masinate töösõlmede tarvis. Selleks vajati kõva elastset terast. Kõva elastne teras oli tuntud juba neljandal aastatuhandel e.m.a., kuid alles 1722. aastal lahendas prantslane Rene` de Reamure´ selle mõistatuse, muutes kõva terase elastseks süsiniku lisamise teel. Abraham Darby kasutas oma tõmbega rauasulatusahjudes (kõrgahjudes) puusöe asemel hoopis koksi. Õhu juurdevoolu ahjule tagas James Watt aurumasin ja tänu sellele oli temperatuur Darby sulatusahjus palju kõrgem. Henry Cort patenteeris 1783.a. profiilterase valtsimise ja 1784 a. pudeldamiseks nimetatava terasetootmismenetluse. See meetod muutis esialgse toorraua hästitöödeldavaks separauaks. Viimane oli palju paremini painutatav ega murdunud surve all nii kergesti.
Jaguneb vanemaks (500 eKr-450 pKr), keskmiseks (450-800) ja nooremaks (800-1200) rauaajaks. Jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Vanem rauaaeg saab alguse siis, kui Eesti aladelt on leitud raudesemeid tööriistad, relvad. Need sissetoodud, kohalikud tulevad ajaarvamise vahetusel. Sütt põletati miiliaukudes maapinna sisse kaevatud kanal, pandi puid täis, pealt kaeti mätastega, puud pandi põlema ja ei põlenud mitte tuhaks vaid söestusid. Selle abil saadud sütt kasutati rauasulatusahjudes. 7 kg soorauamaagile läks 0,7 kg puusütt, sellest sai paar kg rauda. Rauda kasutasid kohalikud sepad tööriistade valmistamiseks. Rauaräbu leidmine on tunnistuseks, et antud kohas on rauasulatus toimunud. Raua sulatuse tõttu majanduslik areng kiirenes, sest: sai paremini põldu harida, adrale tuli juurde rauast adratera, millega oli võimalik kasutusele võtta sisemaa piirkonnad, kus mullakiht paksem ja viljakam.
annaabi.ee 
