(Lancasteri dünasti vapil punane, Yorkidel valge roos). Kodusõja lõppedes sai troonile Tudori dünastia, esimene kuningas oli Henri 7 (1485-1509). Suurim samm - feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503 aastal, feodaalide ajal ehitatud kindlused lammutati. Relvastatud salkdade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Majanduslik areng 16.saj arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Tootmise alal muutus olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline. Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba karjamaad piirati püsttaradega, hekkide või kraavidega. Enamik talupoegi pauperiseerus ehk vaesus, teised läksid palgatööle manufaktuuridesse. Rändasid mööda maad ja leidmata tööd hakkasid varasteks, röövliteks ja hulkuriteks
Sellele ajastule on iseloomulik pronksi kasutule võtmine, kuid see oli kallis materjal ja palju kasutati siiski kiviriistu. Kasutusele tuli ader. Tekkis künnipõllundus kus kasutati härgi ja kaheväljasüsteem. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kiviristkalmed). Välja hakkas kujunema ühiskondlik hierarhia. (L. Vahtre, 2004, lk 15-17) 500 aastat e. Kr. nimetatakse Eestis ja naabermaades rauaajaks. Tähtsamaks meistrimeheks oli sepp. Rauasulatamist ei olnud võimalik ära õppida kuulu järgi, vaid ainult praktilise tegevuse kaudu. seega hakkas ka laienema asustus, tekkis juurde vara, tekkisid linnused (suuremad neist olid Tartus ja Otepääl). Hoogsalt arenes karjakasvatus, tekkis alepõllundus ja algas suur rahvaste rändamise aeg, kaubavahetuse kasv ja röövretked. Esimesena toimusid Skandinaavia kuningate retked, mida Eesti ajaloos märgitakse viikingiajaks (aastatel 800. 1050)
eluaegu, olid seda ka pärast surma. Leiud:oda ots, sirp, kirved. Esemed olid rohkem uhkustamiseks, kui igapäevaseks kasutamiseks. Pronkskirveid kasutati puutöö juures.RAUAAEG-jaguneb: vanem rauaaeg(eelrooma ja rooma), keskmine rauaaeg ja noorem rauaaeg(viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Odavam materjal kui pronks.Vanim ese n meteoriitsest materjalist u 7000a tgsi. Eelrooma rauaaeg 500ekr-50pkr-Sepp sai tähtsaimaks meistrimeheks. Temalt õpiti rauasulatamist. Tarandkalmed, kust on leitud ehteid.Rooma rauaaeg u 50-450- Asustus laienes, vara tekkis juurde. Surnud põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse.Relvi vähe.Suur tähtsus raudkirveste, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusse võtta. Jõudsasti suurenesid karjad. Kariloomade tähtsus ei seisnenud ainult lihas, vaid ka selles et nad puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja niimoodi mulla viljakuse taastasid
Majandus- ja kultuurikeskusteks saanud linnriigid tekkisid põhiliselt 11.- 12. sajandil. Samas eksisteeris jorubade püha linn Ife juba 8. sajandil. Pärimuse kohaselt olevat jumal loonud just seal musta ja valge inimese. 13. sajandil oli Ife tõeline suurlinn linna ümbritsesid muldvall ja kraav, savist majad olid varustatud veevärgiga, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna keskel asus tervest hoonete kompleksist koosnev valitsejaloss. Tunti rauasulatamist ja rauatöötlemist, kuid valmistati vaid kultusesemeid. Pronksivalu alal olid Ife käsitöömeistrid eriti osavad see keeruline pronksivalutehnika võis pärineda Egiptusest. Nii pronks- kui ka terrakotakujud on ife kuulsamad elemendid.kujutati jumalaid, kuningaid, õukondlasi ning auväärseid esivanemaid. GHANA (4. sajand pKr) Ghana oli rajatud Senegali ja nigeri jõe vahelisele territooriumile, tänapäeva Ghanast umbes 800 km loodes
annaabi.ee 
