>100 μg/lg/l Raud esineb inimorganismis ainult seotud vormis, lahustuva ja mittetoksilisena. Vaba raud on inimorganismile ohtlik, sest see oksüdeerub organismis kohe raskesti lahustuvateks kahjulikeks aineteks. Et liigne raud on mürk, tuleks kindlasti arvesse võtta rauapreparaate tarbides – suurim lubatud annus on 50 milligrammi. Rauapreparaadid erinevused, millega peaksid arvestama Rauapreparaadid erinevad peamiselt tootes kasutatud rauasoola poolest. Eestis kasutatakse käsimüügis kahevalentseid rauasoolasid raudfumaraat -bisglütsinaat -sulfaat -tsitraat jne Retseptiravim - kolmevalentne rauasool raud(III)hüdroksiid-polümaltooskompleks. Kolmevalentsetel rauasooladel on suur molekulmass ning selliseid rauasoolasid kasutatakse peamiselt i/v rauapreparaatides. On leitud, et bisglütsinaadi vormis raud imendub 2–4 korda tõhusamalt kui laialt kasutatud raudsulfaat, mis põhjustab tihti kõrvalmõjusid
mist. Sihtmärk-organismide nähtavaks muutmiseks sisaldavad mitmed söötmed 35 indikaatorsüsteeme. Näitena võiks tuua VRBL-agari, kus laktoos fermenteeritakse coli-laadsete bakterite poolt, millega kaasneb happe produktsioon. See muudetakse nähtavaks pH-indikaatori fenoolpunase poolt, mis muudab kolooniad punaseks. Alternatiivseks indikaatorsüsteemiks on rauasoola ja naatriummetabisulfiti kombi- natsiooni kasutamine söötmetes, mis tänu sadestunud raudsulfitile muudab kolooniad mustaks. Paljud söötmed kasvatavad spetsiifilise välimusega kolooniaid, kuid sellegipoolest tuleb nende kuuluvuse identifitseerimiseks teha täiendavaid katseid, näiteks gramvärvimine, koagulaas- ja katalaastest, indool- ja oksüdaastest. Tabel 3.1. Üldkasutatavatesse söötmetesse lisatavad selekteerivad ained
annaabi.ee 
