Kask – aurkask, ka sookask – on meil ainus laiemalt levinud tiheda, kõva ja painduva puiduga puuliik, mistõttu tema tähtsus tarbepuuna oli väga suur. Seejuures oli tal aga ka mitmeid olulisi puudusi – ta on halvasti lõhastuv, muutub seistes hapraks ja pehkib ruttu niiskuse käes. Reegliks oli kasest rattarummude ja -pöidade tegemine; enamasti tehti ka vankrikere ja suurem osa reeosasid kasest. Peamiselt kasest olid valmistatud ka aisad, rangipuud, härjaikked, äkkepakud, adra rauapuud, koodid, vardad, kangaspuude pakud, lusikad, kulbid jpt tarbeesemed, mis kardavad kulumist. Treitoodetest oli vokk valmistud tavaliselt läbini kasest. Kasutamist on leidnud ka kasepahk, eriti kausside ja piipude tegemiseks. Haab on kerge, pehme, hästi lõhestatav, painduvam kui kask, kuid vähese kestvusega. Haavast lõhestatakse männi kõrval katusepilpaid. Haavapuu höövli laastu kasutatati korvipunumiseks
valmistamisel, seda eriti siis, kui nõu peab jääma veekindel. Samuti, noort kuusevart kasutatakse peamiselt rehavarre tegemiseks. Kask- tihe, kõva ja painduva puiduga. On mõistagi arusaadav, et kase tähtsus tarbepuuna on väga suur. Ka kasel on oma miinuseid, kuid siin ei hakka ma neid välja lugema. Kasest on valmistatud veel aisad, rangipuud (riidepuud), härjaikked, sirbivarred, kulbid, lusikad, koodid, vardad, adra rauapuud, äkkepakud jne. Läbinisti kasest on tavaliselt valmistatud ka vokk. Eestis kasutusel olnud ja kasutusel olevad puidust tarbeesemed valmistatakse väga erinevatest puuliikidest. Igal esemel, mis vähegi võis erineda oma välimuse poolest teisega, oli esemel ka kohe oma nimetus. Nendest on kann, tünn ja vann veel üsnagi lihtsa ja meeldejääva nimetusega. 2. Puidust tarbeesemed 2.1 Eseme nimetus ja kirjeldus Veimevakk- e. annivakk v. pruutvakk: Enamasti ohtralt kaunistatud
annaabi.ee 
