suunaks suunda, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus Mida nimetatakse magnetvälja jõujooneks-joon, midda mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nim. magnetvälja jõujooneks Kuidas määratakse magnetvälja jõujoone suunda ja milline see on-jõujoone suunda saab määrata magnetnõelaga ja N S Miks tekitatakse magnetvälja jõujoon rauapuruga-sest jõujooned pole silmale nähtavad ja rauapurule mõjub magnet Niidi otsas ripuvad kerge magnetnõela kõrval, sellega paraleelselt mõne mm kaugusel asub sirge juhe. Juhtmes tekitatakse elektrivool. Kuidas käitub magnetnõel- magnetnõel pöördub, kui juhtmes on elekter Mis on elektromagnet ja kus seda kasutatakse- raudsüdamikuga pool, tehastes rauast asjade üles tõstmiseks Mida nim
Magnetvälja tekitaja elektrivälja muutumine Magnetvälja põhiomadus liikuvate laetud kehade vahel mõjub jõud Magnetinduktsioon vektoriaalne suurus, tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja jõujoon ja suund mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat; suund ühtib B-vektori suunaga. Jõujoonte suuna määramine suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ja moodustavad kinnisi kontuure Mille tekitajaks on vooluga juht? Magnetnõelale orienteeriva
VAHELDUVVOOL MAGNETVÄLJA JÕUJOONED See on sunnitud Mõttelised jooned, mille igas punktis on elektromagnetvõnkumine. magnetinduktsioon suunatud piki selle Voolutugevuse maksimaalset joone puutujat. Nähtavaks saab neid teha võimalikku väärtust nimetatakse rauapuruga. amplituudväärtuseks. FARADAY KATSE KASUTAMINE KASUTAMINE AMPERE SEADUS Muutuv magnetväli tekitab Näiteks Kolmefaasilisi Lorentzi jõudu kasutatakse Annab magnetväljas vooluga pööriselektrivälja, mille jõujooned jõutrafosi kasutatakse
Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potensiaalide erinevus(pinge)tekib tema kahe jala vahel. 12. Elektri- ja magnetvälja jõujooned on teineteise suhtes risti. Elektrivälja jõujooned asetsevad juhtmetevahelises ruumis (kulgevad ühelt juhtmelt teisele) ja magnetvälja jõujooned on iga juhtme ümber. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 13. MV: saab teha kindlaks: rauapuruga, voolukontuur juhtme otsas. EV: saab teha kindlaks teise laetud keha abil. Potensiaalseks nim sellist välja, kus tehtud töö ei sõltu trajektori kujust, kuid sõltub läbitud tööst piki jõujoont.
kindla suuna ehk orienteerub. Inimene magnetvälja ei tunneta. Magnetväli ei mõju ka puidust, plastmassist ja kummist kehadele. Magnetväljas mõjub kõikidele magneetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja erinevates punktides on magnetjõu suund erinev. Magnetvälja jõujooni tegelikkuses polegi, kuid neid saab nähtavaks teha peenikese rauapuruga. Jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Vooluga sirgjuhtme magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned. Jõujooned ei lõiku üheski punktis ning magnetvälja iga punkti läbib ainult üks jõujoon. Magnetväljas rauapuru tükid magneetuvad ja muutuvad pisikesteks magnetnõelteks, mis orienteerudes magnetväljas, moodustavad jooni. Vooluga pool = kasutatakse paljudes elektriseadmetes magnetvälja tekitajana
Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2 * 10 -7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1A. 4.4 MAGNETVÄLJA JÕUJOONED Magnetvälja jõujooned kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja tugevuse vektor on puutujaks. Jõujoonel on ka SUUND (ühtib B-vektori) suunaga antud punktis) Paigutust hea näha rauapuruga, näitab ka orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Kruvireegel- magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. (selleks, et pöörata parempoolset kruvi sisse voolu suunas, tuleb tema pead pöörata selle voolu magnetvälja suunas) Superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte- kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor võrdne üksikute B-vektorite summaga ehk B-vektoreid tuleb liita. 1
nagu vektorid, arvestades igaühe suunda. 15. Sõnasta ja oska kasutada "parema käe rusikareeglit" magnetinduktsiooni või voolu suuna määramiseks? Kui haarata juhtmest parema käega nii, et pöial osutab juhtmes oleva voolu suunas, siis sõrmed näitavad jõujoonte suunda ümber juhtme. 16. Millised võimalused on magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks? Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha rauapuruga, magnetnõelaga või vooluga juhtmeraami abil. Rauapuru asetub mööda mõttelisi jooni, mida nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Magnetnõelad pööravad oma teljed piki nende joonte puutuja sihti ja vooluga juhtmeraam pöördub nii, et raami pinna ristsirge ühtiks magnetinduktsiooni vektori sihiga (raami pind jääb risti jõujoontega). 17. Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks? Et magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned (alguse ja lõputa) ja
annaabi.ee 
