Savitorud on praktiliselt veetihedad. Vesi saab neisse voolata ainult läbi liiduste. Plastmasstorudrenaaz: nad on kergemad kui savitorud ja nende väiksem välisläbimõõt võimaldavad vähendada transpordikulusid. Inimtööjõukulu on väiksem ja drenaazimasinate tööjõudlus on suurem. Kuna vee sissepääsu pind on suurem ja see on ühtlane kogu toru pikkuses, väheneb sisevoolutakistus. Puuduseks on aga see, et mingi koondatud koormus võib põhjustada toru deformeerumist ja rauaookriga ummistumise oht on suurem kui savitorude korral. Drenaazitorude valmistamiseks kasutatakse peamiselt polüetüleeni ja polüvinüülkloriidi. Puittorudrenaaz: laudtoru, freestoru. Laudtorud valmistati servatud laudadest 2-3m pikkuste lülidena, mis naelutati kokku pikaks toruks. Drenaazitorusid valmistatakse veel betoonist ja klaasist, immutatud paberist, vineerist ja metallist. 41)Kuidas kaitstakse dreenitoru ummistumise eest? Tehnoloogiliselt saab teha : - ilma lahtikaevamiseta
Lõimisenäitaja d90 on selle pinnaseosakese läbimõõt, millest 90% pinnaseosakesi on väiksema läbimõõduga. Nõuetekohane kattematerjal vastab järgmistele tingimustele: 1) kattematerjali poorsusnäitaja O90 on suurem kui 0,2 mm; 2) vähemalt 5 mm paksusega kattematerjali kasutamise korral on O90/d90 väiksem kui 5; 3) 1–5 mm paksusega kattematerjali kasutamise on O90/d90 vahemikus 2,5–5. 10 Drenaaži ummistumine rauaühenditega (rauaookriga) Drenaaži ummistumine rauaühenditega on üks tõsisemaid, kuid ka vähem uuritud drenaaži ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ummistuvad torud ning nende sissevooluavad Drenaaži rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Ookri tekkel eristatakse kahte põhilist teed