on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese
Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. Loodusvarad Maavarad on seotud eelkõige läänepoolsete mäestikurajoonidega (vask, kuld, polümetallilised maagid, nafta). Apalatside paleosoikum struktuurides leidub antratsiiti, naftat, maagaasi ja rauamaaki. Ülemjärve ääres asuvad USA rauamaagimaardlad. Mehhiko lahe rannikumadaliku settekivimeis leidub naftat ja maagaasi. Maakide poolest rikas on ka Alaska (kuld, plaatina, tina). Energialiik USA energiamajanduse põhialuseks on nafta ja maagaas, mida kõige rohkem toodetakse Kesk-Edelas, Californias, Kanseses ja New Mexicos. Naftatöötlemistehased koonduvad Mehhiko lahe rannikule, Kesk-Atlandi rannikule ja Californiasse. Kivisütt kaevandatakse Apalatsi basseinis ja Kesk-Kirdes. 4/5 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades,
annaabi.ee 
