Praegu kaevandavad sütt merepõhjast Jaapan, Suurbritannia, Kanada, Türgi, Tšiili, Hiina Jaapanis toodetakse veealustes söekaevanduses ligi 50% kogu riigi söe- toodangust, Tšiilis 84% . Suurbritannias asub maailma suurim veealune söekaevandus. Jaapani söekaevurid ootavad sisenemist veealusesse kaevandusse Taiheiyo Coal Mining Company Kushiro Põhja Hokkaido saarel, 28. detsember 2001. CREDIT: REUTERS / KIMIMASA MAYAMA Ka rauamaagikaevandusi, mille šahtid ulatuvad maismaalt šelfi alale, on enam kui 100. Mõni kaevanduskäik ulatub rannajoonest kuni 10 km kaugusele ja 100 m sügavusele. Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. Pideva lainetuse ja hoovuste toime mõjul sorteerub mineraalne materjal osakeste erikaalu, suuruse, kuju, mineraalse koostise järgi
· Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus. Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline. · Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu. · Uus pealinn Peterburi 1703. a. · Uus ajaarvamine. · Rajati manufaktuure, rauamaagikaevandusi, pearahamaks. · Kirik allutati riigile. Kirikut juhtis Püha Sinod. · Asutati Teaduste Akadeemia 1724. a. Peterburis. Paleepöörete ajajärk Kuna Peeter I olid oma pojaga väga halvad suhted, kehtestas ta korra, mille alusel pärandati Vene impeeriumis trooni ka naisliinis. Seetõttu oli Peeter I surma järel võimul mitu naisvalitsejat. Tegelik võim kuulus siiski kaardiväele. Selline olukord kestis kuni Katariina II võimuletulekuni.