Tõelistest paleontoloogilistest leidudest võib rääkida eelkambriumi lõpust, 650-570 miljonit a. tagasi. Teadlaste seas on tuntud Austraaliast pärit leiud, mis paljanduvad Ediacara piirkonnas kvartsiididest ja liivakividest leitud arvukad meduuside, rõngasusside, lülijalgsete ja teiste faunarühmade primitiivsete eelaste leiud. Ürg- ja aguaegkonnast pärit elusorganismidest on tekkinud maavarad. Esile peaks tõstma rauabaktereid, nende elutegevuse saaduseks on vanimad raualademed maakoores, mis sisaldavad endas kogu 95% kogu maailma rauavarudest. Eelkambriumi kivimid on üldse maavarade poolest väga rikkad. Siis moodustunud kulla-, vase-, nikli-, koobalti-, polümetallide, uraani ja teiste maardlatel ei ole võrdseid hilisemate seas. Kahjuks on need kivimid enamasti üsna sügaval. Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad
mustmetallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida. Saksamaal on rohkesti suurlinnu, iseäranis tööstuspiirkondades. Peamiselt ongi tööstus koondunud Läänes Reini ja Ruhri orgu, Saksi- ja Böömimaale. Seal asuvadki rikkad söe- ja raualademed. (7 lk 183; 14) Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit. Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks. (7 lk 183) Transport on Saksamaal hästi arenenud, kogu riiki läbib korralik ja tihe autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid.
annaabi.ee 
