taimi. Vaadates muldade väliuurimise raamatust, siis sobib selline muld just sinilille kasvukohaks. LP- näivleetunud- ehk kahkjas muld Mullad on väheste ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, kerge lõimisega (saviliiv või liivsavi). Profiilis on selgelt näha väljasopistused ehk „ keeled“ . Keelte kohal olev kiht muutub pruunikaks sinna kogunenud amorfse raua mõjul. Võib leida liigniiskuse tunnuseid sisseuhtehorisondis, mis sisaldab rohkesti rauakonkretsioone ja gleilaike. Üldiselt on need tüüpilised Lõuna-Eesti moreentasandikele, mille lähtekivimiks on punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Lõimise kokkupuute alal tekib ülavesi, mille tagajärjel alumine lõimisekiht küllastub. Mullastiku elutegevus on pidurdunud või siis väheaktiivne, mida näitab kõdukihi selgepiiriline lasuvus. Üldiselt mulla orgaaniline aine akumuleerub endogeensel kujul. Näivleetunud mullad sobivad väga hästi lina,
Lõimiste üleminekukohale on tekkinud sopiline hele horisont (Egl) periooditi esineba ülavee Nüld 0,170,21% tõttu. Egl all asuv Bt horisont on tihenenud, rohkest rauakonkretsioone ja gleilaike. C:N metsam. 1515,5 ja põllum. 1011 Sügavamal C-s gleistumistunnuseid vähem või puuduvad. Hu varu sõltuvalt lõimisest 120150 Mg ha-1 Tüüpprofiil: A(Bafg)EglBtgC Mullaelustik aktiivne, piirab bioloogilist aktiivsust kevadeti ja sügiseti ajutine liigniiskus, LPg moodustavad Eesti muldkattest 3,6%, põllumaadest 6,2%. Leidub rohkem Kagu-Eesti
annaabi.ee 
