46. Humiinhape. On makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks 47. Rauakompleksid. Hemiin ja hemoglobiin. 48. Õhu omadused. Toatemperatuuril gaasilises olekus; värvusetu; lõhnatu; maitsetu; kokkusurutav; ei juhi elektrit; normaalne õhurõhk 760 mmHg. 49. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga. Ruumide õhusaasteained- tubakasuits, CO2; CO; tahm ja suits; NOx; SO2; lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen); asbest; radoon jne. Välisõhus- looduslikud
osa; huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta 46. Humiinhape. On makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks 47. Rauakompleksid. Hemiin ja hemoglobiin. 48. Õhu omadused. Toatemperatuuril gaasilises olekus; värvusetu; lõhnatu; maitsetu; kokkusurutav; ei juhi elektrit; normaalne õhurõhk 760 mmHg. 49. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga. Ruumide õhusaasteained- tubakasuits, CO2; CO; tahm ja suits; NOx; SO2; lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen); asbest; radoon jne. Välisõhus- looduslikud (vulkaanid ja metsapõlengud)
Huumus on mulla kõige väärtuslikum osa. Huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta. 47. Humiinhape on makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis on võimelised moodustama metallidega kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks: pinnases mineraalide transportimiseks. 48. Rauakompleksid:?????????????POLE KINDEL - Raud(II)sulfaat (odav ja efektiivne) - Raud(II)kompleksid: suurem lahustuvus pH vahemikus 3-7 - Foolhape (rasedusel) 49. Õhu füüsikalised omadused: - Toatemperatuuril gaasilises olekus - Värvusetu - Lõhnatu - Maitsetu - Kokkusurutav - Ei juhi elektrit - Tihedus roo= 1,226 kg/m3 (15 kraadi juures) - Normaalne õhurõhk 760 mmHg 50
AgCl + NH3 [Ag(NH3)2]Cl PbSO4 + 4NaOH Na2[Pb(OH)4] + Na2SO4 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. ·Humiinained ·Amiinohapped ·kloriidid (merevees) sünteetilised ligandid: * EDTA (Na-etüleendiamiintetraatsetaat) * NTA (Na-nitrilotriatsetaat) * Na-tripolüfosfaat 26. EDTA kasutusala. Tähtsamad kasutusalad: vee üldkareduse määramine, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramine. 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? 28. Rauakompleksid. Termodünaamika 29. Iseloomustage olekufunktsioone ja -parameetreid. · Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk (n) · Parameetrite omavaheline sõltuvus kujutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M*RT pV=nRT 30. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuseseadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. 31. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U=q+
jahutada. Seejuures tuleb hoiduda üleküllastumisest. Lahustumine toimub kiiremini, kui tahke aine on peenestatud ja lahust mehhaaniliselt segatakse. Kõige aeglasemalt lahustuvad vaigutaolised ained. Puhaste lahustite asemel võib kasutada ka lahustite segusid. Kui aine lahustub ühes lahustis hästi, teises halvasti, siis nende lahustite segus saame aine mõõduka lahustumise. Metallide sulamid, mis enamasti on tahked lahused, saadakse sulametallide kokkusegamisel. 28. Rauakompleksid. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina. Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustamisel tsentraalse metalli-iooniga nimetatakse ligandideks. Lihtsamatel juhtudel on ligandeid ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Kompleksis tsentraalaatomiga osteselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri. Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel on kompleksi
hiljem jahutada. Seejuures tuleb hoiduda üleküllastumisest. Lahustumine toimub kiiremini, kui tahke aine on peenestatud ja lahust mehhaaniliselt segatakse. Kõige aeglasemalt lahustuvad vaigutaolised ained. Puhaste lahustite asemel võib kasutada ka lahustite segusid. Kui aine lahustub ühes lahustis hästi, teises halvasti, siis nende lahustite segus saame aine mõõduka lahustumise. Metallide sulamid, mis enamasti on tahked lahused, saadakse sulametallide kokkusegamisel. 28. Rauakompleksid. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi moodustamisel tsentraalse metalli-iooniga nimetatakse ligandidek. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Kompleksis tsentraalaatomiga osteselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri
annaabi.ee 
