Ta teadis hästi oma leiutise tähtsust,öeldes,et juba mõne aastaga kahe- või isegi kolmekordistab ta leiutis kuningriigi rikkused.Savery kutsus oma leiutist ,,kaevurite sõbraks",sest ta kavatses sellega kaevandusest vett välja pumbata.Sellega muutus kaevurite töö palju ohutumaks ja mugavamaks. 1698.aastal täiustas pumpa inglise lendur Thomas Newcomen,pannes selle tööle väiksema rõhuga. Thomas Newcomeni kiikuva talaga masin:1712.aastal kavandas Inglismaal Dartmouthis elav rauakaupmees Thomas Newcomen Savery omast parema masina.Selle iseloomulikuks osaks oli massiivne puust risttala.Selline kiikuva talaga aurumasin seati üles kaevandussahti ava kohale.Niisugust pumpa kasutati esimest korda väljapumpamiseks Cornwali tinakaevandusest. Ent pump ei olnud ikka veel piisavalt tõhus.Enne murest lahti ei saanud,kui Glasgow` ülikoolis töötanud soti mehhaanik James Watt seitsekümmend aastat hiljem probleemi lahendas. James Watti aurumasin:Ühel päeval 1763
Ka luules oli saavutusi. Vaimulik, püha teresa vaimukaaslane, San Juan de la Cruz (temast sai pühak, sellepärast ka San). Luis de Leon samuti oli väga hea luuetaja 17.sajandi teisel poolel. Kirjutas vana testamendi laadis jumalaga kohtumisest armastuse läbi. Kasutas maiseid kujundeid. Müstika jumala ja maise kokkusulamine. Inglise luuletaja John Donne (1572-1631). Eluajal teda tähele ei pandud, aga peale tema surma saavutas kuulsuse. Pärit kodanlikust perekonnast, isa oli rauakaupmees. Hakkas 1615 anglikaani kiriku jutlustajaks. Tema loomingu tuntuim osa on samast ajast kus Shakerspeare'ilgi 17.sajandi lõpp. "Laulud ja sonetid", kus on tema kuulsamad teosed koos. Kogu tema looming ilmus peale tema surma. T. S. Eliot oli üks kuulsamaid inglise-ameerika luuletajaid. Sai 20ndatel kuulsaks. 28. aprill John Donne "Ekstaas", räägib, kuidas hinged sõltuvad kehast ja need ei saa olla midagi omaette. Hinge ja keha ühtsus. Keha esiletoomine oli tol ajal küllaltki uudne
neil, -- üks salk sääraseid võrukaelu jooksis parajasti põiktänavasse, kus Gringoire lamas. Kõvasti naerdes ja karjudes ning vähe hoolides naabrite unerahust, vedasid nad enda järel mingit vormitut kotti ja nende puu. kingade klõbin oleks surnugi võinud üles äratada. Gringoire, kel veel hing sees oli, ajas end istukile. «Hei, Hennequin Dandeche! Hei, Jehan Pincebourde!» kisasid nad kõigest kõrist. «Vana rauakaupmees Eus-tache Moubon suri praegu. Saime ta õlekoti kätte, teeme sellest rõõmutuid! Täna on ju pidupäev flaamlaste auks!» Nad jõudsid Gringoire'i kohale teda märkamata ja kott lendas talle otse pähe. Samal ajal võttis üks neist peotäie õlgi ja läks neid püha neitsi Maria ees põlevast tähist süütama. «Kurat ja põrgu!» urises Gringoire. «Nüüd saab kuumust ülearugi!» Silmapilk oli kriitiline. Gringoire pidi jääma tule ja vee vahele. Ta tegi üleloomuliku