4 Nagu hinge lahutamisel kehast sureb keha, nii ka Jumala lahutamisel hingest sureb hing. Tõeline surm tuleb siis, kui hing eraldub Jumalast ning ühendub patuga . 5 2. Matmiskombestik 2.1. Ajalooline ülevaade matmiskombestiku kujunemisest muistses Eestis Eesti muinasaega jagatakse kivi-, pronksi- ja rauajaks. Kiviaegseid (9000-5000eKr) kalmistuid Eestist leitud ei ole, kuid oletatavalt maeti lahkunuid väljaspool asulaid. Neoliitikumis (5000- 1500 eKr) hakati lahkunuid sängitama vähemalt osaliselt asula territooriumile. Neile pandi kaasa esemeid, mida arvati neil teispoolsuses vaja minevat (Torp-Kõivupuu 2003: 27). Nooremal pronksiajal (1000-500 eKr) sai alguse põletusmatus, põletatud luud asetati maa-alustesse haudadesse
............................................................88 KLASSITSISM VENEMAAL............................................................................................................................89 KLASSITSISM TEISTES EUROOPA MAADES JA AMEERIKAS..........................................................90 ÜRGAJA ARHITEKTUUR Inimese elutegevuse esimest perioodi - ürgaega - jagatakse tavaliselt kiviajaks e. paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks ning pronksi- ja rauajaks. Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumis (u. 40 000 10 000 a. eKr. ) surid seni veel teadmata põhjustel välja neandertallased ning ainsa inimliigina jäi ellu homo sapiens, kes esialgu elatus ainult küttimisest ning liikus toidupoolise otsingul paigast paika. Sellise nomaadliku eluviisi juures puudus ka vajadus ehitustegevuseks, ka ei olnud seni kasutusel olev pihukirves sobiv tööriist millegi ehitamiseks. Tõenäoliselt kasutas ürgaja inimene siis eluasemeks mitmesuguseid
annaabi.ee 
