Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis, siis on neid kahte perioodi ka sageli nimetatud ühise nimetajaga varane metalliaeg. 5. Millega tegelesid kiviaja inimesed (naised, mehed, lapsed) Naised tegelesid korlisusega, keraamika valmistamisega, käsitöö ja kodune majapidamine. Mehed tegelesid küttimisega, tööriistade valmistamisega, kala püüdmisega. 6. Pronksi- ja rauaja perioodide lühiiseloomustus Pronksiaegadest oli vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Sellel ajal tehti asju pronksist, aga enamus asjad olid rauast, kuna pronks oli kallis ja raskesti kattesaadav. Nooremal pronksiajal hakati ehitama kindlustatud asulaid Saaremaal. Hakati ehitama kivikirstkalmeid. Peamiseks sissetoojaks kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. Rauaajast on eelrooma rauaaeg ja rooma rauaaeg. Rauast riistad olid tugevamad, kui pronksist asjad. Inimesi hakati
ehetega kalmekivide vahele.igasse tarandisse maeti u 10-20ne jäänused. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine oli siiski põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti raudesemete valmistamine. Tehti vikateid, nuge, sirpe, kirveid. Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega).
suhteliselt kaugel, samas kui väiksemaid kalmeid leidus ka hoonete läheduses. Ka Ojamaal näib kalmeid leiduvat kohati asustuskeskuste vahetus läheduses, kuigi sagedamini võib neid leida kaugemalt. Hoolimata sellest, et Ojamaale oli raua- ja keskajal iseloomulik üksiktaluline asustus, leidub iga asustuskeskuse ümber enamasti mitmeid kalmeid. Põhja-Eestis ilmneb Valter Langi muistiseplaanide põhjal otsustades Rootsiga sarnane tendents, s t rauaja esimese poole kalmed paiknevad enamasti asulakohast kaugemal, kui rauaaja teise poole kalmed. Antud töös pole sellele tendentsile siiski kuigivõrd tähelepanu pööratud ning Valter Langi järgmises töös (Lang, V. 2000. Keskusest ääremaaks. Viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal. (Muinasaja teadus 7.) Tallinn.) on asustusüksuste keskusteks loetud kogunisti kalmeid endid. Teise Põhja-Eesti asustusajaloga
annaabi.ee 
