ühiskondlikus struktuuris ning valitsevad ideoloogias. Milline tollane ühiskond täpselt oli, on tänapäeval raske otsustada. Arheoloog Priit Ligi on väitnud, et hiljemalt alates nooremast pronksiajast võib Eestis rääkida suhteliselt arenenud võimusuhetega ühiskondlikust korraldusest. Kuna umbes samal ajal võeti eesti keeles kasutusele ,,Kuningas", siis võib arvata, et tollaseid pealikke nimetati kuningateks ning oma tänapäevase sisu sai see hoopis hiljem. Eelrooma rauaaegse asustuse olemasolu üle võime otsustada peamiselt kivikalmete järgi, kuna avaasulaid sellest perioodist praktiliselt kaevatud ei ole. See võib olla tingitud ekstensiivsest põlluharimisest. Kindlustatud asulate uurimine sai alguse Asvast Lõuna-Saaremaalt, mispärast on taoliste asulate kultuuri nimetatud vahel Asva kultuuriks. Kokku on seda muistist läbi kaevatud umbes kuuendik. Leitud on enam kui 32 000 savinõukildu.
põhineski ilmselt suurel määral kaubanduse ja prestiikaupade üle kehtestatud kontrollil. Saaremaal on kaevatud kaht pronksiaegset kindlustatud asulat Asvat ja Ridalat. Need kujutasid endist väikeseid külasid, kus paksu kultuurkihi ja pindala järgi otsustades leidis peavarju terve hulk inimesi. Taolised külad olid ümbritsetud puust ja hiljem osalt ka kivist taraga. Asva ja Ridala kindlustatud asulate nagu ka ülejäänud pronksi- ja eelrooma rauaaegse Saaremaa kohta vt lk 8-10: Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik.Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. (http://www.ai.ee/?pid=167) Kuna Saaremaa kultuurmaastikku käsitlev kirjeldus on netis üleval samuti TLÜ arheoloogia kursuste all, on seal kirjutatu jäetud siinkohal kordamata. Ülalviidatud kirjutist tuleb seetõttu vaadelda kui Eesti esiajaloo kursuse kohustuslikku materjali. Iru kindlustatud asula
annaabi.ee 
