Pronksiaja keskel hakati meie asulaid piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseinaga. Kõige tuntuma kindlustatud Asva asula järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Kindlustatud alades ostati nüüdseks juba ka ise pronksi ümber valada. Sammuti toimus ka kaubavahetuse areng. 8. Varajane rauaaeg 6 sajandil eKr jõudsid Eestisse esimesed raudesemed. Varasel rauaaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Seega varane rauaaeg inimeste elus mingit põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. Seetõttu nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaaega ühiselt varaseks metalliajaks. Varem maeti siin surnuid maasse kavatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealeid kalmeehitusi- kivikirstkalmeid. Samuti ehitati Ojamaa eeskujul ka mõned laevkalmed. Kalmete sees
Torkab silma, et kõikides kindlustatud asulates on kas leitud kaevamistel ka eelrooma rauaaegne asustuskiht (Iru, Asva) või on lähedusest teada eraldiseisev ringvall-linnus (Ridala Mustla). Mustla linnus on siiski tunduvalt väiksem, kui Ridala, ning Asva ja Iru eelrooma rauaaegne kiht vähemintensiivsem, kui pronksiaegne. See võib viidata kas lühiajalisemale kasutusele või ka sellele, et varasema väikese küla asemel paiknesid eelrooma rauaaajal Asvas ja Irus vaid üksikud majapidamised. Kõik ringvall-linnused on suhteliselt väikesed, põhimõtteliselt kindlustatud talud. Taoline muudatus kajastab ilmselt muutusi ühiskondlikus süsteemis. Tundub, et kui varem kindlustati kogu kogukonna majapidamised, siis eelrooma rauaaegsed kindlustised olid mõeldud pigem ühe eliidiperekonna kaitseks. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral
annaabi.ee 
