Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rattateid" - 3 õppematerjali

Põhja-Tallinn
18
pptx

Põhja-Tallinn

Kopli laht Kopli liinid Pelgulinna sünnitusmaja Kalamaja Eelised Rannaalad on puhtad ning ilusad Tänavad ja teeääred on enam vähem puhtad Ilusad haljasalad ja pargid Puudused Autosid ei saa parkida elukoha lähedal (see probleem esineb kõikides linnaosdes) Vähe kõnniteid ning rattateid Kvartalisisesed teed on suhteliselt halvas seisus Soovitused Teha korda kvaratlisisesed teed Rajada uusi parkimiskohti Linnaosa maine parandamiseks võiks mahajäetud vanad majad ära lammutada Vanade majade renoveerimine Täname kuulamise ja vaatamise eest!

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg
6
docx

Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg

tagades selle lihtsuse, mugavuse ja tarbijasõbralikkuse, et linnas oleks piisavalt ja hästi ligipääsetavaid jäätmekonteinereid. Hetkel on prügi sorteerimine pigem vaevaline protsess ning seetõttu paljud inimesed seda ka ei tee. Suureks probleemiks on ka liiklusega kaasnev saaste. Siinkohal võiksid linnad soodustada elanike ühistranspordiga või rattaga liiklemist, rajades sidusaid ja korralikke rattateid ning tihedaid ja mugavaid bussivõrgustikke. Tähtis on ka, et bussiliiklus oleks pidev ja kiire, bussid energiasäästlikud ja kasutajasõbralikud. Nii sõidaksid elanikud vähem autodega ja reostaksid seeläbi vähem. Riiklikul tasandil tuleks enam tähelepanu pöörata elektrienergia allikatele. Eesti elaniku jalajälg on niivõrd suur eelkõige just seetõttu, et peamiseks energiaallikaks on põlevkivi. Riik

Bioloogia → Keskkonnasotsioloogia
6 allalaadimist
KOPENHAAGEN JA ODENSE
12
docx

KOPENHAAGEN JA ODENSE

surve parkimismajade ehitamiseks. Højbro plats Kopenhaageni kesklinnas Aleksandra Zeregelja 2.2.3 Jalgrattaliiklus Alates 1970ndatest on astutud suuri samme ratturite liiklustingimuste parandamiseks. Rattateede võrku on pidevalt laiendatud ja see katab nüüdseks kõiki peamisi teid. Muude parendustena süttib ratturitele valgusfooris roheline tuli 6 sekundit enne autosid ning nad võivad ühesuunalistel tänavatel sõita mõlemas suunas. Aastal 2005 oli Kopenhaagenis 343 km rattateid ja ca 60% linnaelanike kasutas ratast igapäevaselt. Tööleminekuks kasutas ratast ca 36%, samas kui autot kasutas vaid 27%. Viimastel aastatel on tipptundidel rataste arv kesklinnas ületanud autode oma. Siniseks värvitud rattateed ja nende piirjoonte märkimine ristmikule on kaasa aidanud turvalisusele ja vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad parendused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun