Teadlased USA Kesk- Florida ülikoolist sõnastasid üle 20 põhjuse, miks jalgrattasõitu tuleks eelistada kõigile teistele transpordimoodustele, kirjutab Alo Lõhmus. Kinnisvara väärtus suureneb Jalgrattateede lähedus kergitab kinnisvara hinda, selgus 2002. aastal avaldatud USA rahvusliku kinnisvaramaaklerite ühingu (National Association of Realtors) ning ehitajate assotsiatsiooni (National Association of Home Builders) uuringust. Veel olulisemaks rattateede lähedusest hindasid majaostjad vaid hõlpsat väljapääsu kiirteedele, samas kui rattateedest vähem tähtsaks peeti näiteks parkide, kaupluste, lasteaedade, ärikeskuste, palliväljakute ja korravalverajatiste lähedust. Lisaks puuduvad rattateedel igasugused negatiivsed kõrvalmõjud: näiteks parkide naabrus on küll meeldiv, ent võib kergitada kinnisvaramakse. 15 kinnisvarauuringu analüüs näitaski, et rattateede ja -radadega varustatud piirkonnas asuva
· Vimmelskaftet · Østergade ja väljakust: · Nytorv · Gammeltorv · Amagertorv Oma 1,1 km kogupikkuse juures on ta tänapäeval maailma pikim jalakäijate tänav. 1962. aastast saati on jalakäijate ala pidevalt laiendatud: eesmärgiga võita inimestele autovaba ruumi on linnasüdames pidevalt vähendatud nii autoliikluse mahtu ja sõidukiirust kui ka parkimiskohtade arvu. Muudatused on olnud järk-järgulised: igal aastal on umbes 2-3% parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. 1995.-2005. aasta vältel vähenes niimoodi parkimiskohtade arv kesklinnas 20% võrra. Samas on seoses viimaste tänavaparkimiskohtade kaotamise sooviga ning autoomanike arvu suurenemisega kasvanud surve parkimismajade ehitamiseks. Højbro plats Kopenhaageni kesklinnas Aleksandra Zeregelja 2.2.3 Jalgrattaliiklus Alates 1970ndatest on astutud suuri samme ratturite liiklustingimuste parandamiseks.
See hõlmas endas kahte peamist tegevust: • arendada välja 750 km võrgustik jalgrattateedest ja rohekoridoridest; • jalgrattateede rajamise propageerimine omavalitsuste tasandil. Plaani raames peeti vajalikuks luua tegevuskava jalgrattateede kasutamise seiramiseks ja arendamiseks. Koostöös Turismikomiteega (Tourism Committee) rajati automaatsetel külastajate loenduritel põhinev seireprogramm. Alates aastast 2006 on Morbihan´i rattateede võrgustiku teedele paigaldatud 23 automaatset loendurit 15-sse seirekohta. Kaheksas seirekohas loendatakse jalgratturid ja jalakäijad eraldi, seitsmes seirekohas neid ei eristata. Seireprogrammi pikemaajalised eesmärgid on: • uurida erinevate kasutajate voogusid ning hinnata nende kasutuseelistusi; • tuvastada külastajate jaoks kõige atraktiivsemad kohad ning uurida aastaajalist varieerumist;