likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega, tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Perioodilise hoolduse koosseisu kuu luvad punktides 2.1.-2.14. toodud tööd, mida finantseeritakse tegevuskuludest ja investeeringutest. 9. Teedele mõjuvad koormused mis mõju avaldavad ja seos katendiarvutusega; liikluskoormus -täismass-teljekoormus-rattakoormus(olulisim on raske liiklus. katendiarvutuse põhiosaks on koormussagedus, kus sõiduautode hulk ei oma tähtsust, sõiduautod mõjutavad vaid naastrehvidega katendit), ilmastik (temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal(nõrgad alad sood, rabad. 10. Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase), külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke
4. Katendi töökindlustegur Ktk = 0,9 (vt. T6.1 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 5. Normhälbetegur t = 1,32 (vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 6. Variatsioonitegur v = 0,1(vt. L1.T4 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis); 7. Normkoormuseks on A tüüpi veoauto V1. Arvutusveok V1 veoauto, buss või troll, mõni muu maantee- või linnaliikluseks lubatud spetsiaalveok ja masin, mille rattakoormus on redutseeritud normkoormuse rattakoormuseks ning mille redutseerimistegur on 0,05; ligikaudu vastab sellele auto kogumassiga 75 kN. Sellest tulenevalt sõiduautod üldse ja reeglina väikebussid ning -veoautod pole arvutusveokiteks V1, mistõttu katendi tugevusarvutustes neid ei arvestata. Viimased kaks võivad osutuda arvutusveokiteks nende suure hulga (>500 auto ööpäevas) puhul, kui kogumass on 25kN. p=0,6 MPa ; d=37 cm 8
Ankurdus peaks vastama joonisele 6.15. Keevitus tuleks teha kooskõlas standardiga 52. Läbisurumise mõiste, läbisurumiskandevõimet mõjutavad tegurid (p 7.1). Vaatame raudbetoonplaati, millele mõjub koondatud jõud. Piisavalt suure koormuse korral võib plaat puruneda selliselt, et koormus surub koormatud osa läbi plaadi. Sellist põikjõule purunemise viisi nimetatakse läbisurumiseks. Sellise purunemise näiteks on vundamendiplaadile toetuv post või plaadile mõjuv rattakoormus. Läbisurumine on tasapinnaliste plaatide (massiivplaatide) dimensioneerimisel üheks määravamaks teguriks. Vundamendiplaatide korral, kus plaadi paksus ja kaal ei ole üldjuhul piiratud, saab läbisurumise mõju vähendada plaadi paksuse suurendamisega. Plaadi läbisurumisele avaldab ülapinnas paiknev pikiarmatuur suhteliselt vähe mõju, sest armatuuri on läbi kaitsekihi kerge lahti rebida. Seevastu alapinnas paikneva pikiarmatuuri mõju on tunduvalt suurem, kuna see