Koosneb sillatalast, käändhoobadest, käändhoova telgedest, rööp ehk paralleelvardast, esiratste pöördesilindritest, kallutusmehhanismi põikvardast ja kallutusmehhanismi hüdrosilindrist. Kokkujooksu ülesandeks on rehvide ühtlane kulumine, masina sirgjoonelise liikumise tagamine ja juhitavuse kergendamine. Reguleerimine: sõita tasasel pinnal otse edasi ning pöörata rattad otseks ning peatuda. Teha selge märk kummagi rattakilbi ettepoole jäävale siseküljele rattatelje kõrgusele ning mõõta mõõtevarda abil märkidevaheline kaugus. Sõita höövliga nii palju edasi, et rattad pöörduksid 180 kraadi st. Märgid kilpidel jääksid tahapoole rattatelgede kõrgustele ja mõõta mõõtevardaga märkidevaheline kaugus. Kui mõõdud vastavad, siis kokkujooks on õige, kui mõõtudevahe erineb, siis reguleeritakse rööpvarda pikkust. Selleks
Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud. Kui höövli roolile alumises märgatakse mingeid muutusi, tuleb esirataste kokkujooksu ja roolimehhanismi kontrollida vahepeal. Rehvide ebaühtlane kulumine viitab vajadusele kontrollida esirataste kokkujooksu. Töö käik 1. Sõites höövliga tasasel pinnal otse edasi, pööra esirattad otse ning peatu 2. Tee selge märk (näiteks kriidiga) kummagi rattakilbi ettepoole jäävale siseküljele rattatelje kõrgusele. Mõõda mõõtevarda abil märkidevaheline kaugus. 3. Sõida höövliga nii palju edasi, et rattad pöörduksid 180°, s.t. märgid kilpidel jääksid tahapoole rattatelgede kõrgustele. Mõõda mõõtevardaga märkide vaheline kaugus 4. Kui mõõdud vastavad (mõõtude vahe märkide vahel rattakilpide sisekülgedel ees ja taga on 2...4mm), siis on kokkujooks õige. 5
annaabi.ee 
