Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt
Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tuleneda tugevast isamaa-armastusest. Luuletuses on kujutatud võimalikku armastust kahe inimese vahel selles samas veskis. Tekstilõik ,,Sa otsi riistad ülesse ja raiu sooned kivisse. Tee veskikivid teravaks, löö aknad puhtaks, säravaks, küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga." näitab, et domineerib siiski isamaa- armastus, sest lootuseks on vanale veskile taas tuul rattaisse puhuda, kaasata inimesi, kes loovad ühtse veskikoorma kui ühiskonna ehk teisisõnu taas õitsele äratada Eestimaa. Luuletuse keskmeks on sõna ,,veski", mis on ka kõige enam kasutatud. Sõnaga on moodustatud liitsõnad veskimees, veskikivi ja veskikoorem, mida võib tänapäeval nimetada passiivsema sõnavara hulka, sest inimkond areneb pidevalt ning kuna veski ei ole nüüdisajal enam nii tähtsal kohal, on see ka keelepruugis vähem kasutatav. Veskid kuuluvad minevikku.
pöördsõnad ehk verbid muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Põhi- ja peakäänete vahekord teiste käänetega Ainsus mitmus Nimetav ratas rattad Omastav ratta rataste Osastav ratast rattaid Sisseütlev rattasse ratastesse ehk rattaisse Seesütlev rattas ratastes ehk rattais Astmevahelduslike ik-lõpuliste sõnade käänamine Nimetav õnnelik õnnelikud Omastav õnneliku õnnelikkude ehk õnnelike Osastav õnnelikku õnnelikke Sisseütlev õnnelikusse ehk õnnelikku õnnelikkudesse ehk õnnelikesse
annaabi.ee 
