Haroldiga, kes koos kaaskonna ja jahikoertega ratsutavad Boshami külla. All krahv Guy kirikus palvetatakse ohutu sõidu eest ja siis asutakse teele merele. Ülal meresõit lõppeb ja randutakse Guy Ponthieu I maa aladele, kelle sõdurid Haroldi vangi võtavad. All sõdurite saatmisel asutakse pealinna Beaurain´i poole teele. Ülal Guy Ponthieu I istub oma troonil ja vestleb Haroldiga. All 2 ratsutavat sõnumitoojat toovad teate hertsog Williamilt Normandiast, et Harold on vaja vabastada. Ülal Harold ja Willam ratsutavad viimase paleesse Rouenis. All Harold saadab hertsog Williamit ja Normandia sõdureid võitluseks hertsog Conani vastu. Selleks peavad nad jõe ületama.Mehed kannavad oma kilpe pea kohal.Mõned mehed vajuvad vesiliiva, aga õnneks päästab Harold nad ära lausa kahe kaupa. Ülal Normandia sõdurid ründavad lossi. Hertsog Conan aga
Johannes lõikas lehma saba alla sügava haava, nii samuti ka kõrvadele ja rinda, väites neid olevat piludeks, mille kaudu haigus välja saab, lisaks üritas Johannes lehmale hülgerasva sööta, Leemeti jaoks lihtsalt piinati vana lehma, kuid ta ei sekkunud, viimaseks sammuks oli haavade ravimine kuuma auruga, seda tehes lehm lõpuks suri - Leemet samastas Johannest ja Ülgast, kes oma rumalust haldjdate või jumala kaela ajasid - Magdaleena oli koduvärval ja jälgis mööda ratsutavat raudrüütlilt, kellelt silmi ei saanud, Leemetile ei meeldinud, et tüdruku huvi rüütlile koondus ja kui rüütel oli silmist kadunud ja Magdaleena taas Leemetile tähelepanu pööras, teatas poiss et läheb nüüd koju, Magdaleena mõistis teda ja ootas teda teinekordki külla 20. - koduteel oli pime, Leemet astus kogemata Meemele peale, mees oli kuri selle peale ja ütles, et Leemet oleks võinudki linna jääda, rääkis, et ta kõduneb ja sama toimub ka Leemetiga
«Jah! On küllalt matuseid olnud. Kuid iga kord ei tapeta. Isal on hulk haavleid kehas, kuid need ei sega teda, ta ei kaalu niikuinii palju. Bobi haavati kord pussiga ja Tom on paar korda viga saanud.» «Kas tänavu on keegi tapetud, Buck?» «Jah, meie poolt üks ja nende poolt üks. Umbes kolme kuu eest ratsutas mu neljateistkümne-aastane onupoeg Bud läbi metsa teisel pool jõge; tal polnud relva kaasas -- see oli päratu rumalus! -- ja ühes üksildases paigas ta kuulis kedagi enda taga ratsutavat ja nägi: vana Baldy Shepherdson tuleb ta järele, püss käes, valged juuksed lehvivad tuules. Selle asemel et maha karat aja tihnikusse joosta, mõtles Bud vanamehe käest ratsa ära lipsata. Nii nad lahutasid siis miili või rohkem, vanamees aina lähenes, kuni Bud viimaks nägi, et midagi polnud parata, peatus ja ümber pöördus, et kuuli mitte selga saada, t ead ja vanamees ratsutas ta juurde ja laskis ta maha. Aga kaua ta ei
annaabi.ee 
