(l) empiirilisest tegurist, mis on sõltumatu meist ja kutsub meis esile aistingud; (II) ratsionaalsest tegurist, ajast ja ruumist ühelt poolt ja mõtlemise kategooriatest teiselt poolt, mida lisame juurde omalt poolt. Empirism ja ratsionalism olid ühekülgsed, sest esimene nägi ainult empiirilist, teine ainult ratsionaalset. Nii muutus esimene skeptiliseks, teine dogmaatiliseks. Kant: "Mõisted ilma sisuta on tühjad, kaemused ilma mõisteteta on pimedad." Kant ei nõustu ratsionalistidega, kes tuletavad kontseptsioonid mõistusest. Sellest ka tema peateose pealkiri: Puhta mõistuse kriitika. Kõik mis jääb meie meeltest väljapoole on Kanti järgi Ding an sich asi iseeneses. Need jäävadki tunnetamatuks. Me saame vaid rääkida asjadest meie jaoks. On olevas sedavõrd, kuivõrd nad mõjutavad meie teadvust ning see on suures osas määratud meie mõistuse poolt. Matemaatika on võimalik, sest toetub kaemuse vormidele.
Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu, nt. tormine ilm=ärevus, päikesepaiste=armastus. Peamised esindajad: Scott, Cooper, Hugo, Dumas, Puskin, Poe. Looduse- ja loomulikuseiharus üleüldine kultus. Pooldas rahvuslikkust (I mõisted selle kohta). Kirjanduse ja kunsti objektiks oli elu oma kõiksuses ja vastuolulisuses, vastupidiselt klassitsismile. Mõistus ei saanud seletada inimest kui tervikut mindi vastuollu ratsionalistidega. Romantismis levis laialdaselt religioosne elukäsitlus. Taaselustus keskaegne kirjandus, eelkõige rüütliromaanide kujul. See kujunes, kuna rahvas oli pettunud siiski revolutsiooni tagajärgedest, sellest oli kasu saanud vaid kodanlus. Esile kerkis lüürika tundelisus. Hakati hindama varasemat kirjandust (Shakespeare, ,,Rolandi laul"). 2. Ühe romantismi esindaja Hugo (Scott) elu ja loomingu ülevaade. Victor Hugo (1802-1885)