saa. (Mitte segi ajada terminiga “fenomenoloogia”) 4. Mida tähendab küsimus „teadmise allikast“? Teadmise allikad: Kust teadmine pärineb? Mis teel, mille kaudu me teadmise saame? - Taju? - Mälu? - Intuitsioon? - Mõistus (induktsioon deduktsioon)? - Sisekaemus (introspektsioon)? - Selgeltnägemine? - Telepaatia?Erimeelsused: - Praegune diskussioon pöörab teadmise allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid 5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni). - tabula rasa – puhas tahvel (Locke’i väljend) - tabula abrase – sile tahvel (nn abrassiivne) (Baconi väljend) b) Ratsionalismid Idealistlik ratsionalism (Platon): - Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus
(õigustus on vääramatu, kui pole võimalik, et p on väär ning p-d õigustav väide on tõene). „Teadmise ulatusest“: Kui palju me teame? Kus on teadmise piir? a) Skeptitsism b) Ratsionalism. Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe. Ratsionalistid väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 2. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empirism: Ainus teadmise allikas on kogemus. Locke. Ratsionalismid: Idealistlik ratsionalism (Platon): Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises! Ainus tõelise teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. Klassikaline ratsionalism (Descartes, Leibniz). Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 3. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu!
annaabi.ee 
