arreteeriti. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks, neid arreteeriti ja hukati. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Rahvusarmee asendati Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolsevikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit-
Tekkisid enesehaletsus, ultimaatumid, vägivalla õigustamine, konspiratsiooniteooriad jne.4 Niisugune retoorika lõi serblastele nii Serbias, Horvaatias kui Bosnia-Hertsegoviinas tugeva "rahvusliku konsensuse", suurendas aga ühtlasi viha ja halvakspanu "mitteserblaste" vastu ning see viis Kosovo provintsi autonoomia kaotamiseni, koonduslaagrite ja etnilise genotsiidini. Nagu osutab Heather Rae: "Bosnia-Hertsegoviina etniline puhastus ratsionaliseeriti ideoloogiate "Serbia serblastele" ja "kõik serblased ühte riiki" kaudu."5 Seesama enesehaletsus, pilt "vaprast Eestist, kes ometi julges selja sirgu ajada", "Euroopast, kes meid ei mõista", "unikaalsest ajalookäsitlusest" ning mõtete ja kavatsuste omistamine teisele etnilisele kogukonnale ilma mingisuguste reaalse aluseta toimus kahjuks ka Eestis. Õnneks ei võtnud ükski poliitik Milosevii positsiooni. 27. aprilli Eesti Päevalehe arvamusküljelt leiab kahe kolumnisti artiklid,
ettev~otmisetele, k¨asu ka kirjam¨ argid u ¨ ¨htlustada. Ulesanne t¨aideti v¨aikse u ¨markirja loomisega Lýs¯ý juhtimisel. Uued m¨argid graveeriti kivides- se ning viidi u ¨le u ¨hendatud maa seitsmesse kohta laiali. H~olbustamaks kirjutajate t¨oo¨d ning u ¨hendatud territooriumite valit- semist lihtsustati ja ratsionaliseeriti uue u ¨markirjaga suure u ¨markirja 19 m¨argikujusid. Qin legaliste on kritiseeritud vanade traditsioonide u ¨mber- voolimisel kasutatud r¨aigete v~otete p¨arast. Kirjas¨ usteemi standardiseeri- misega kinnistas Qin algselt sakraalsetele ja rituaalikesksetele m¨arkidele profaneeritud t¨ahenduse. V¨aikse u