mis paratamatult kulmineerub sellega, et originaal kaotab oma isikupära. Ta arvab, et tänapäeva tõlge, ennekõike proosatõlge, võib olla algtekstile sageli kahjustavaks tõlkimine on ennekõike tähenduse säilitamine; vaadeldes teksti moonutamise suundumusi, toob välja selle 12 erinevat viisi: 1. Ratsionaliseerimine hõlmab endas eeskätt lausestuse korrastamist vastavalt tõlkekeele reeglitele. Kuigi see on tõlkimisele ka olemuselt vajalik, on ratsionaliseerimisel oht, et lõhutakse proosatekstile iseloomulik "vormitus". 2. Selgitamine on ratsionaliseerimise loomulik tulem, mis taotlebki teataval tasemel selgust. See on tõlkimisele põhimõtteliselt loomuomane ja täidab ühest küljest tõlkimise ülimat funktsiooni - ilmutada originaali seni avastamata nüansse. Teisalt aga võib taoline selgitamine ka paljastada soovimatu - selle, mis oligi mõeldud varjule jääma. 3. Laiendamine on kahe eelneva suundumuse tagajärg
See printsiip võimaldab kasutada infot ja seaduspärasusi, mis on kogutud asjade ja loomade kohta, füüsikat, mehhaanikat, keemiat jt teisi teadusi ka inimese puhul. Näiteks põhjustavad suuremad mehhaanilised koormused nii eluta kui elusas looduses rohkem häireid kui väiksemad. Järelikult on suuremaid staatilisi ja dünaamilisi koormusi otstarbekas vähendada ka inimesel, mitte vastupidi. Teine näida: liigutuste ratsionaliseerimisel tuleb arvestada, et inimese tugi-liikumisaparaat allub kõigile mehhaanika seadustele. Sellise lihtsustatud lähenemisviisi puhul võib eksida, kuid paremaid teid inimkonna mitmekülgsete teadmiste kasutamiseks ergonoomikas pole. Ergosüsteemide konstrueerimise, modelleerimise ja hindamise puhul peab ergonomist jälgima, kas kõiki süsteemi olulisi osi on kirjeldatud. Ettevõtetes peab kirjeldama seadmeid, töötingimusi ja tehnoloogiat. Nende leidmiseks sobivad spetsiaalsed küsimustikud. 8
annaabi.ee 
